Seadus takistab praegu riigil avaldada nimekirja Venemaa ja Valgevenega äri ajavatest firmadest, ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE). Ta ei osanud ka öelda, kas selle tarbeks peaks hakkama seadust muutma.
“Mis puudutab sellise nimekirja avalikustamist, siis hetkel kehtiv seadus konkreetselt sellist ettevõtete avalikustamist ei luba teha, selleks tuleks ka seadust muuta,” ütles Keldo ERR-ile.
Keldo sõnul takistab ettevõtete avalikustamist maksukorralduse seadus, kuna tegemist on ettevõtete andmetega.
“Meil on küll majandusaasta aruanded avalikud. Kui keegi soovib, on võimalik välja võtta, kes milliseid teenuseid teeb, mis riikidesse kaupu tarnitakse või kellega koostööd tehakse. Aga et riik hakkaks niimoodi avalikustama, seda hetkel kehtiv seadus ei luba,” lisas ta.
Keldo ei osanud öelda, kas sellise andmebaasi koostamine ja avalikustamine mõne eraisiku poolt on seadusega kooskõlas. “Seda peavad ütlema andmekaitse eksperdid,” sõnas ta.
Ta ütles, et valitsus ei ole arutanud, kas seadust oleks vaja selles suunas muuta, et selliseid nimekirju avalikustama saaks hakata.
“Me peame seda läbi arutama. Hetkel ei ole see ministeeriumis ega valitsuses arutelul olnud. Kuna see teema nüüd tõstatus, eks me vaatame sinna sisse, arutame näiteks kaubandus-tööstuskoja, tööandjate ja ettevõtjatega, milline on nende tunnetus – kas ja kui palju on näha sellist ebavõrdset käitumist Eesti ettevõtjate seas,” rääkis Keldo.
“Täna ma kindlasti ei ütle, et me teeme seda, aga ei saa ka öelda, et me ei hakka seda tegema. Natuke tuleb sisse vaadata, mis on sellise nimekirja plussid ja miinused,” sõnas ta.
“Esiteks peame aru saama, mida me siis täpselt avalikuks teeme, sest seal kindlasti on andmekaitse küsimus. Kui me paneme sinna lihtsalt ettevõtete nimed, siis ma kahtlustan, et väga paljude ettevõtete nimed ei ütle avalikkusele mitte midagi. Sellisel juhul, kas me paneme sinna juurde ettevõtte tegelikud kasusaajad, omanike ringi, aktsionärid ja nii edasi? See avalikustamine ei ole nii lihtne. Tekib kohe küsimus, mis infot ja kui palju me avalikustame – kas ainult ettevõtteid või ka omanikena tegelikult füüsilisi isikuid? See kõik vajab läbikaalumist. Seal on isikuandmete ja andmekaitse küsimus ning kas see meetod on efektiivne ja mida me sellega saavutada soovime. Seda kõike tuleks ka osapooltega läbi rääkida,” lausus Keldo.
Keldo sõnul toetaks ta esimese sammuna täieliku keelu kehtestamist Venemaa või Valgevene kaupade impordile kogu Euroopa Liidu tasemel. “Avalikustamine ja avalik häbi või hukkamõist paneb neid ettevõtjaid kindlasti suurema surve alla, aga ma usun, et enamus ettevõtjaid tahaks võrdseid turutingimusi ja konkurentsi,” lausus Keldo.
Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenustiimi analüütik Hendrik Piikov ütles ERR-ile, et tegemist on poliitilise otsusega. “Meie lähtume statistikaseadustest ja tagame ettevõtete andmete konfidentsiaalsuse. Sellist seadust nagu viidatakse uudises ei ole Eestis praegu vastu võetud,” ütles ta.
Läti keskstatistikabüroo (CSB) peab hakkama avaldama nimekirja ettevõtetest, mis ekspordivad kaupu Venemaale ja Valgevenesse või impordivad midagi nendest riikidest iga kuu vastavalt seimis vastu võetud Ukraina tsiviilelanike toetamise seaduse muudatustele, märkis Läti rahvusringhäälingu veebiportaal (LSM.lv).
Tegemist ei ole rahvusvahelisi sanktsioone rikkuvate ettevõtete loendiga. Nimekirjas on ettevõtted, mis jätkavad äritegevust valdkondades, mille suhtes sanktsioone ei kohaldata.