Eesti järgmise eelarveperioodi rahastuse arvutamisel arvestati meie põllumajanduse madalamat toetustaset. Selle mõju Eesti rahastusmahule on ligikaudu 546 miljonit eurot. Euroopa Komisjon jättis Eesti otsustada, kuidas seda võimalust kasutada, kirjutab Hendrik Johannes Terras.
Rahandusministeeriumis hindas ministeeriumide taotlusi 17 spetsialistist koosnev töörühm ja koostas esimese jaotusettepaneku. Põllumajanduse ja toidutootmise arendamiseks loeb sektor sellest praegu kokku 295 miljonit eurot: 245 miljonit toidujulgeolekule ja 50 miljonit toiduainetööstusele.
Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et tema seisis selle eest, et raha jääks põllumajandusvaldkonda. Eelarveridu vaadates saab seda öelda. Nende ridade sees on aga väga erineva otstarbega raha.
Kliimaministeeriumi tegevustele on põllumajanduse rahast kavandatud 117 miljonit eurot. See läheb Natura 2000 aladel erametsades elurikkuse soodustamisele, pärandniitude hooldamisele, vee ja mulla kaitseks ning metsanduse investeeringutele. Selle raha leidmiseks on tulnud vähendada põllumajanduse meetmeid.
Need kulud täidavad keskkonnaeesmärke. Põllumajandus vajab viljakat mulda ja puhast vett, pärandniitudel on võimalik kombineerida loodushoidu kariloomakasvatusega, aga Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus ei ehita seafarmi ega suurenda munatootmist ja metsanduse investeeringud ei kasvata Eesti toiduga isevarustatust.
Kui metsaga seotud keskkonnakohustuste jaoks kasutatakse põllumajanduse raha, on tehtud valik keskkonnaeesmärkide kasuks põllumajanduse ja toidutootmise arvelt. Seda ei saa hiljem lugeda tootmisvõime kasvatamiseks tehtud investeeringuks.
Toidujulgeolekule kavandatud 245 miljonist eurost läheb 85 miljonit isevarustatuse ja kriitilise tootmisvõime kasvatamiseks. Seal on seakasvatus, linnuliha ja munad, aiandus, kartul, katmikalad, kastmine, säilitamine ja aretus.
110 miljonit eurot on mõeldud tootlikkusele ja konkurentsivõimele: tehnoloogiale, ressursitõhususele, biogaasile, taastuvenergiale ja väärindamisele.
50 miljonit eurot läheb kriisikindlusele. Selle sees on bioohutus ja maaparandus, kuid ka varud, logistika, toiduohutus ning põllumajandus- ja toiduameti (PTA) ja riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskuse (LABRIS) võimekus. Seegi raha ei lähe tervikuna põllumajandusettevõtete investeeringuteks.
Toiduainetööstusele on seitsmeks aastaks kavandatud veel 50 miljonit eurot. Praegusel eelarveperioodil oli selleks 78,1 miljonit.
Nii jõuab sektor 295 miljoni euroni. Ka see arv sisaldab tegevusi, mille tulemus ei ole uus farm, kasvuhoone, tootmisliin või töötlemisvõimsus.
Põllumees vaatab sama rahastuskava teisiti kui eelarve koostaja. Seakasvataja tahab teada, kas tal on võimalik farmi rajada või uuendada. Aiandustootja vajab kasvuhoonet, kastmist ja säilitamist. Piimatootja vajab töötlemisvõimsust. Toidutööstus vajab uusi liine ja tehnoloogiat. Teraviljast tuleb rohkem väärtust luua Eestis.
Meie lähtekoht ei ole hea. Eesti põllumajandusettevõtete hoonete, masinate ja seadmete väärtus oli 2024. aastal 1567 eurot hektari kohta, Euroopa Liidu keskmine 2456 eurot. Toodangu väärtus oli Eestis 1350 eurot hektari kohta, Euroopa Liidus 3025 eurot.
Eelmisel aastal ostsime põllumajandussaadusi ja toidukaupu välismaalt 539 miljoni euro eest rohkem, kui neid välja müüsime. Need arvud ei parane keskkonnakohustuste, kriisivarude ega ametkondade võimekuse arvelt, vaid siis, kui Eestis on rohkem tootmis- ja töötlemisvõimet.
Olen veebruarist öelnud, et 546 miljoni euro suurune võimalus tuleb kasutada põllumajanduse ja toidutootmise arendamiseks. Peaminister Kristen Michal on öelnud, et 546 miljonit eurot peab minema põllumajandusse ja toidutootmisse.
Selle lubaduse sisu peab olema rahastuskavas nähtav. Keskkonnaraha tuleb nimetada keskkonnarahaks, kriisivaru kriisivaruks ja tootmisinvesteering investeeringuks.
17 spetsialisti tegid esimese jaotusettepaneku, lähtudes kogu riigi rahavajadusest. Sektor vaatab sama ettepanekut selle järgi, kas Eestis on 2034. aastal rohkem võimet ise toitu toota. Valitsus peab nüüd otsustama, kummale vajadusele 546 miljoni euro kasutamisel suurem kaal anda.