Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul tähendab õppimiskohustust eiravate noortega individuaalselt tegelemine linnale suurt koormust, mistõttu kaaluks ta nõude esitamist kohustuse kehtestanud haridusministeeriumi vastu. Kante sõnul pole välistatud ka kohtusse pöördumine.
Esmaspäevase seisuga oli Tallinnas 761 põhikooli lõpetanud noort, kelle puhul pole veel teada, kus nad oma õpinguid jätkavad.
ETV hommikuprogrammis “Terevisioon” olukorrast ülevaate andnud ja ministeeriumi suhtes kriitikat väljendanud Kante sõnul vajavad Tallinn ja ka teised omavalitsused olukorra päästmiseks juurde ettevalmistava õppe kohti.
“Riik peab seda teadvustama ja juba praegu pidama läbirääkimisi KOV-idega. Ministeeriumi ametnikud on küll pöördunud Tallinna rakendusliku kolledži poole, aga neid läbirääkimisi tõsisteks ei saa nimetada, sest koolipidaja pole justkui teadlik sellest, mida riik kavatseb teha,” rääkis Kante.
Alates 1. septembrist hakkavad kõik kohalikud omavalitsused automaatselt tegelema nende noortega, kellel koolikohad puuduvad. Kante sõnul nõuab see individuaalset lähenemist, kus iga perega võetakse ühendust ja hakkab peale nõustamise protsess. Esmalt võtavad ühendust haridusameti vastutavad töötajad ja kui nende abiga ei saada lapse koolisuunamisega hakkama, kaasatakse ka lastekaitsespetsialistid.
“Halduskoormus on meeletu Tallinna jaoks,” lausus Kante, tuletades meelde, et reformi kavandades rääkis haridusministeerium, et halduskoormus KOV-ide jaoks ei tõuse.
Kante sõnul võiks linn kaaluda nõuet ministeeriumi suhtes, kuna praegusel hinnangul vajab ligi 600 õppurit taolist erilähenemist ja ühest ametnikust kindlasti ei piisa. “Me räägime ikkagi vähemalt neljast, viiest uuest ametnikust, kes hakkavad neid juhtumeid menetlema,” ütles abilinnapea.
Võimaliku nõude sisu Kante ei täpsustanud, ent tema sõnul pole välistatud ka kohtusse pöördumine.
Tallinna abilinnapea hinnangul vajab õppimiskohustuse reform ümbermõtestamist ja -disainimist. “Minu hinnangul ükski õpilane ei saa lõpetada põhikooli puudulike teadmistega, järelikult see ettevalmistava õppe funktsioon peaks jääma kodupõhikooli, et ei katkeks side kooli ja õpilase vahel, et me ei peaks justkui ühekaupa välja otsima neid õpilasi,” selgitas Kante.
Kante sõnul tuleks reformi käivitumiseks vastutust jagada kutsekoolidega, kes võiksid vastutada karjäärinõustamise eest.
Abilinnapea kinnitusel on Tallinnal valmisolek avada uued ettevalmistava õppe kohad ja mitte ainult Tallinna rakendusliku kolledži juurde, vaid seda soovi on avaldanud ka teised õppeasutused.
“Aga meil peab olema kindlus, et riik ikkagi tellib neid kohti juurde. Seadus ei näe muud varianti isegi ette, sest kui noored kvalifitseeruvad ettevalmistavasse õppesse, siis nad peavad neid kohti saama,” ütles Kante.
Uute kohtade avamist piirab ka õpetajate nappus. Kui tahta lisakohti luua, peaks juba täna hakkama neid õpetajaid värbama, aga vajalikku signaali pole Kante sõul ministeeriumilt veel tulnud.
Tavaliselt on Tallinnas olnud umbes 500 põhikoolilõpetajat, kes pole edasi õppima läinud.