Eriti kiiresti kasvasid süstemaatilised vargused, mida registreeriti 3886 ehk 26% rohkem kui 2025. aasta esimesel poolaastal. “Süstemaatiline” tähendab seda, et isegi kui iga üksik varastatud asi on väheväärtuslik (st alla 200 euro, mis tavaliselt oleks väärtegu), muudab teo süstemaatilisus selle kuriteoks. Süstemaatiline on vargus siis, kui inimene on varastanud vähemalt kolmel korral ning on toime pandud piisavalt lühikese ajavahemiku jooksul (kohtupraktikas tavaliselt mõne kuu kuni poole aasta raames). Enamasti on tegemist kauplusevargustega.
Varguste laine ei ole üksnes Eesti eripära, vaid vaevab laiemalt kogu Euroopat, kus kauplusevarguste ja organiseeritud poevarguste arv on saavutanud viimaste aastakümnete kõrgeima taseme. Täpselt varguste kasvu põhjuseid ei teata – see võib tuleneda ka sagenenud teatamistest, kuid lisaks võib olla tingitud nii elukalliduse tõusust kui ka kuritegelike võrgustike professionaalsemaks muutumisest.1 Oma rolli võivad mängida ka iseteeninduskassad: Inglismaal tehtud uuring näitas, et iseteeninduskassadega poodide “loomulik kadu” võib olla oluliselt suurem ning moodustuda kuni 1,5% käibest (tavakassade puhul kuni 0,8%).2 Ka raskete vägivallakuritegude arv on võrreldes 2025. aasta esimese poolaastaga vähenenud ligikaudu veerandi võrra ning alaealiste vastu toime pandud kontaktseid seksuaalkuritegusid registreeriti viiendiku võrra vähem kui aasta tagasi. Lääne-Euroopas on vägivaldsed konfliktid muutunud nähtavamaks (Rootsis nn jõugusõjad, Belgias ja Hollandis narkojõukude vägivald sadamalinnades, Prantsusmaal Marseilles narkojõukude relvakonfliktid), samal ajal kui tavapärane isikuvastane vägivald elanikkonna hulgas laiemalt järgib sarnast langevat trendi. See tähendab, et tavakodaniku risk langeda suvalise vägivalla ohvriks väheneb, kuid kuritegelike võrgustike vahelised arveteõiendamised on kolinud mõnedes kohtades linnatänavatele. See tekitab inimestes tunde, et riik ei saa hakkama ja asjad on käest – tegelikult see nii pole.
Narkokuritegude ja narkojoobes juhtimise statistikat tasub vaadata ettevaatlikult. Erinevalt varavastastest kuritegudest ei näita narkokuriteod viimase viie aasta vaates kasvutrendi. Registreeritud narkokuritegude arv on võrreldes 2021. aastaga vähenenud ligikaudu viiendiku võrra ning suurema osa neist moodustavad jätkuvalt suure koguse narkootiliste ainete käitlemisega seotud raskemad kuriteod – ilmselt tuleneb see sellest, millele politsei fookuse paneb. Narkoteemalisi numbreid vaadates tuleb eristada registreeritud narkokuritegusid (+10%), narkojoobe kahtlusega liikluskuritegude menetlusi (+11%) ja EKEI ekspertiisitaotlusi (+20%).
Need näitajad kirjeldavad erinevaid etappe õigussüsteemis ning nende põhjal ei saa teha lihtsat järeldust narkootikumidega seotud õigusrikkumiste tegeliku leviku kohta. Näiteks kasvas tänavu joobekontrollide arv 23%, kuid ekspertiisis leiab kinnitust ligikaudu 40% narkojoobe kahtlustest ning osa alustatud kriminaalmenetlustest lõpetatakse hiljem aluse puudumise tõttu.
Andmed viitavad ka sellele, et prefektuuride menetluspraktika joobes juhtide puhul võib olla erinev, mistõttu peegeldab statistika lisaks õigusrikkumistele osaliselt ka kontrolli- ja menetluspraktikat. Euroopa Liidu Uimastiameti andmetel on Euroopa narkoturg aga ulatuslikus muutumises, kus koka- ja sünteetiliselt toodetud ainete kättesaadavus on rekordkõrge. Samal ajal tõdevad eksperdid, et ametlik statistika peegeldab sageli pigem õiguskaitseorganite reidide ja kontrollide intensiivsust ning piirijärelevalve fookust kui turu tegelikku mahtu3.
Kokkuvõttes pole viimase viie aasta jooksul Eestis aset leidnud laiapõhjalist kuritegevuse kasvu. Võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga on isikuvastaseid kuritegusid 11% vähem ja liikluskuritegusid 13% vähem. Suurim muutus on toimunud varavastastes kuritegudes, mille arv on viie aastaga kasvanud ligi poole võrra (+46%). See näitab, et kuritegevuse tänast pilti kujundavad ennekõike vargused ja muud varavastased süüteod, samal ajal kui mitme teise peamise kuriteoliigi pikaajaline trend on olnud langev. Näiteks paljuräägitud kelmuste ja arvutikelmuste arv hoopis vähenes 10% võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga.
Tutvu põhjalikuma statistikaga siin! Viited: 1 Latest crime statistics show shoplifting at 20 year high