Balti riigid on aastaid pidanud Kremli üha absurdsemaid väiteid pelgalt propagandaks – alates vihjetest, et nad lubavad Ukraina droonidel oma territooriumilt Venemaad rünnata, kuni süüdistusteni, et nad valmistuvad oma venekeelse elanikkonna küüditamiseks. Nüüd ilmuvad samad väited aga Venemaa väidetavas kohtuasjas, mida valmistatakse ette Eesti, Läti ja Leedu vastu ÜRO Rahvusvahelises Kohtus (ICJ). Läti riikliku julgeolekuasutuse SAB hinnangul on tegemist õigussõjaga ehk õigussõjaga: rahvusvahelise õiguse kasutamisega hübriidsõja osana Lääne vastu, et siduda vastased aastatepikkusesse kulukasse kohtuvaidlusse ning edendada samal ajal Moskva poliitilist narratiivi.
Re:Baltica, Delfi ja LRT ühisuurimus näitas, et selleks kaasati Moskva advokaadibüroo, mis on varem esindanud Venemaad rahvusvahelistes vaidlustes Ukrainaga. Büroo omakorda otsis abi propagandistidelt, kellel on sidemed Venemaa luureteenistustega. Venemaa kavatsus viia Balti riigid ICJ ette sai esmakordselt selgeks 2022. aastal. Samal ajal kui Vene armee ründas Ukrainat ja tappis tsiviilisikuid, saatsid diplomaadid mais protestinoodid kõigile ELi liikmesriikidele, väites, et sanktsioonid rikuvad ÜRO rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (ICERD). Sügisel kitsenes fookus Eestile, Lätile ja Leedule.
Läti välisministeeriumi pressiesindaja Diāna Eglīte selgitas, et diplomaatilises praktikas võib sellist nooti pidada formaalseks teateks vaidluse olemasolust. Noodid ei sisalda sisulisi õiguslikke argumente, vaid toetuvad subjektiivselt tõlgendatud faktidele ja desinformatsioonile. Sellest algasid pikad diplomaatilised kirjavahetused, mis kestavad tänaseni. Viisakuskeelde mähitud dokumendid loovad alust tulevaseks kohtuasjaks. Neid eirata ei saa, sest vastamata jätmine võib hiljem kohtus positsiooni nõrgendada.
Läti ja Leedu on saanud kumbki viis diplomaatilist nooti, Eesti neli. Kümneid lehekülgi hõlmavad tekstid loetlevad seda, mida Moskva nimetab venelaste diskrimineerimiseks alates Balti riikide iseseisvuse taastamisest Nõukogude okupatsioonist. Viidatakse isegi Nõukogude vabariikide põhiseadustele, mis tagasid emakeelse hariduse. Noodid tsiteerivad poliitikute sotsiaalmeediapostitusi, parlamendidebatte ja meediakajastusi. Need näitavad, et Venemaa jälgib peaaegu iga olulist poliitilist ja seadusandlikku arengut Baltikumis ning vormib selle oma narratiiviks.
Venemaa on korduvalt kutsunud Balti riike oma süüdistusi arutama – algul Minskis või Moskvas, hiljem Bakuus ja Istanbulis ning lõpuks videokonverentsi teel. Keegi pole nõustunud. Eesti vastas, et on valmis läbirääkimisteks Haagis, kuid alles pärast seda, kui Venemaa lõpetab sõja Ukraina vastu.