IT-meeskonnad usuvad sageli, et varukoopiate olemasolu tähendab kaitset suurte katkestuste või lunavararünnakute eest. Tegelikkuses on aga varukoopia olemasolu ja katastroofist taastumine kaks erinevat asja ning see erinevus ilmneb tavaliselt kõige halvemal hetkel.
Varukoopiad loodi ajastul, mil peamiseks ohuks olid riistvararikked või juhuslik kustutamine. Kaasaegsed lunavararündajad ründavad esmalt just varunduse taristut ning pahavara võib süsteemis peituda nädalaid, muutes ka varukoopiad saastunuks. IBMi 2025. aasta andmelekete raporti järgi vajas 76% organisatsioonidest küberrünnakust taastumiseks üle 100 päeva.
Taastumisaja (RTO) ja andmekao (RPO) eesmärgid tunduvad paberil mõistlikud, kuid vananenud varundustööriistad ei võimalda kiiret taastumist. Täisserveri taastamine võtab tunde või päevi. 20–100 töötajaga ettevõtetest 57% teatab, et seisakukulud ületavad 100 000 dollarit tunnis. Iga viies väikeettevõte läheks pankrotti, kui rünnak põhjustaks vaid 10 000 dollari suuruse kahju.
DRaaS-i (Disaster Recovery as a Service) turg oli 2025. aastal 18,89 miljardit dollarit ja kasvab prognooside järgi 2034. aastaks 83,15 miljardi dollarini. Erinevalt varukoopiatest hoiab DRaaS pidevalt uuendatavat elavat koopiat kaitstavast keskkonnast, mille saab minutitega tööle panna.