Vaatamata positiivsetele teadetele uue õhutõrjemissiooni kohta Baltikumis ei ole NATO täitnud kolm aastat tagasi Vilniuses antud lubadust hoida Balti riikides pidevat rotatsioonilist õhutõrjesüsteemide kohalolekut, ütlevad ametnikud ja eksperdid.
Viivituse peamine põhjus on õhutõrjevõimekuse üldine puudus Euroopas, kusjuures paljusid süsteeme vajatakse hädasti ka Ukraina toetamiseks. 2023. aasta Vilniuse tippkohtumisel leppisid liitlased kokku, et süsteeme paigutatakse Balti riikidesse rotatsiooni korras. 2024. aastal saatis Holland Leetu Patriot-süsteemi 10 päevaks ja Itaalia viis 2025. aastal läbi lühiajalise missiooni. Sarnased ajutised missioonid on toimunud ka Lätis ja Eestis.
Rahvusliku julgeoleku ja kaitse komisjoni esimees Rimantas Sinkevičius märkis, et olukord on keerulisem, kui avalikult tunnistatakse. Tomas Jermalavičius Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest Tallinnas nimetas puudujääki krooniliseks — liidul on vaid umbes 5% idatiiva kaitseks vajalikest võimekustest. Ankara tippkohtumisel kiideti heaks laiem muudatus: Balti õhuturbemissioon asendatakse õhutõrjemissiooniga, andes NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale suurema paindlikkuse.