Uue Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab kolmveerand EL-i kodanikest, et keskharidustasemel üldharidusel on kutseõppest positiivsem maine. Kõige rohkem nõustusid selle väitega vastajad Rootsis, Taanis ja Soomes, kõige vähem aga Tšehhis, Lätis ja Rumeenias.
Üldhariduse ja kutseõppe vahel valides peetakse mõjukamaks vanemate nõu (35%) kui õpetajate juhiseid (28%). Kõige vähem mõjutavad otsust kutseõppe maine (16%) ja sotsiaalmeedia (14%). Pool vastajaist arvab, et kutseõppekavad ei õpeta piisavalt põhioskusi, nagu kirja- ja digioskus, ning üldpädevusi, nagu suhtlemine ja kriitiline mõtlemine. Selle hinnanguga nõustusid enim Poola, Sloveenia ja Horvaatia vastajad, kõige vähem Eesti (32%), Rootsi (34%) ja Hispaania (35%) elanikud.
Samas leiab üle 80% eurooplastest, et kutseharidus viib nõutud ametiteni. 53% peab peamiseks kutseõppe valiku põhjuseks soovi kiiresti tööd leida ja teenida. Sooliste stereotüüpide osas nõustub 71%, et naisi suunatakse pigem üldharidusse, ning 70% leiab, et akadeemiliselt nõrgemad mehed kogevad suuremat survet valida kutseõpe.