Vaatamata positiivsetele teadaannetele uue õhutõrjemissiooni kohta Balti regioonis ei ole NATO täitnud kolm aastat tagasi Vilniuse tippkohtumisel antud lubadust hoida Balti riikides rotatsioonilist õhutõrjesüsteemide paigutust. Ametnike ja ekspertide sõnul tuleneb viivitus peamiselt õhutõrjevõimekuste puudusest Euroopas, sest paljusid süsteeme vajatakse kiiresti ka Ukraina toetuseks.
2023. aasta NATO tippkohtumisel Vilniuses leppisid liitlased kokku, et õhutõrjesüsteemid paigutatakse Balti riikidesse rotatsiooniliselt, et need jääksid piirkonnas kättesaadavaks, samal ajal kui erinevad liitlasriigid neid kordamööda pakuvad. Aasta hiljem teatas toonane Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas, et ettevalmistused käivad, sealhulgas Patriot-süsteemide paigutus. Siiski ei ole see muutunud püsivaks. 2024. aastal paigutas Holland Patriot-süsteemi Leetu vaid 10 päevaks ning Itaalia tegi lühiajalise paigutuse 2025. aastal. Sarnaseid ajutisi paigutusi on toimunud ka Lätis ja Eestis.
Leedu parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimees Rimantas Sinkevičius märkis, et olukord on salastatud kanalites keerulisem, kuid mitte ebasoodne. Aseesimees Laurynas Kasčiūnas ütles, et tegelikkus ei vasta rotatsioonimudeli ootustele. Ekspert Tomas Jermalavičius Tallinnast rõhutas kroonilist puudust: liidul on vaid umbes 5 protsenti idatiiva kaitsmiseks vajalikest võimekustest. Ankaras peetud tippkohtumisel asendati Balti õhupatrullimissioon laiema õhutõrjemissiooniga, mis annab NATO Euroopa ülemjuhatajale paindlikkuse võimekusi kiiresti ümber paigutada ilma pikkade poliitiliste aruteludeta, kinnitas Leedu kaitseminister Robertas Kaunas.