Euroopa Liidus läheb osa taastuvenergiast raisku, sest salvestusvõimsust ei jätku, et üleliigset elektrit hiljem kasutada. Kui taastuvate allikate toodang langeb, tuleb endiselt kasutada fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu. Samal ajal kasvab elektrinõudlus elektriautode, soojuspumpade ja tehisintellekti (AI) andmekeskuste tõttu, mistõttu on salvestusvõimsuse laiendamine muutunud üha olulisemaks.
26. juunil allkirjastasid EL-i energiaministrid bloki esimese kolmepoolse energiasalvestuse kokkuleppe, mis toob kokku liikmesriigid, tööstuse ja finantsasutused. 22 riiki lubasid lisada 2028. aastaks 30–35 gigavatti uut salvestusvõimsust, aidates kaasa EL-i eesmärgile jõuda 2030. aastaks 200 gigavatini, võrreldes praeguse ligikaudu 55 gigavatiga.
Kokkulepe soovib kiirendada investeeringuid akudesse, pump-hüdroelektrijaamadesse, soojussalvestusse ja muudesse tehnoloogiatesse. Liikmesriigid lubasid ka kõrvaldada regulatiivsed takistused ning kaasata avalikku ja erasektori rahastust. Kohustused on vabatahtlikud, kuid EL loodab vähendada raiskamist, tugevdada energiajulgeolekut ja stabiliseerida elektrihindu.