11. juulil tähistati maailma rahvastikupäeva, mis meenutab hetke 1987. aastal, kui maailma elanike arv jõudis 5 miljardini. Statista analüüsi kohaselt seisab paljude riikide ees 21. sajandi üks olulisemaid demograafilisi väljakutseid — rahvastiku kahanemine. See suundumus on eriti märgatav Euroopas ja arenenud Aasias ning tuleneb langevast sündimusest ja rahvastiku vananemisest.
Jaapanis algas rahvastiku kahanemine 2010. aastal ja Itaalias 2014. aastal, kuna sündimus langes alla taastetaseme (2,1 last naise kohta). Põhjusteks on naiste kõrgem haridus ja karjäärivõimalused, ühiskondlike normide muutumine ning vananev rahvastik. Positiivne rändesaldo pidurdas kahanemist mõnda aega, kuid loomulik iive muutus lõpuks liiga negatiivseks.
Majanduslikult toob see kaasa tööjõupuuduse, tootlikkuse languse ning surve pensioni- ja tervishoiusüsteemidele. Sotsiaalselt kaasneb maapiirkondade tühjenemine. Lahendustena pakutakse pensioniea tõstmist, maksude suurendamist, peresõbralikke poliitikaid ja noorte oskustööliste sisserännet.
ÜRO prognoosi järgi hakkab Hiina ja Lõuna-Korea rahvastik kahanema 2021. aastast, Brasiilia oma 2042, Prantsusmaa 2049 ja India 2062. USA, Kanada ja Austraalia on erandid. Aafrika riikide rahvastik kasvab endiselt kiiresti.