Montenegro peaks looma pretsedendi Euroopa Liidu (EL) laienemise rahastamisele lähitulevikus, lisades järjekordse keerukuse bloki järgmise pikaajalise eelarve keerulisse arutellu. Eelmisel kuul esitas Euroopa Komisjon Montenegro ühinemise finantspaketi; riik on praeguste kandidaatriikide seas kõige kaugemale jõudnud. Umbes 626 000 elanikuga Lääne-Balkani riigi majanduslikuks kuluks hinnati 3,2 miljardit eurot ehk alla ühe euro EL-i maksumaksja kohta, mis ametnike sõnul on vähem kui kohvi hind.
Kuigi finantsmõju on minimaalne võrreldes EL-i peaaegu 2 triljoni eurose pikaajalise eelarvega, võib Montenegro mõju tundlikele eelarveläbirääkimistele olla suurusest oluliselt suurem. EL-i diplomaadi sõnul on pakett vastuoluline peamiselt põhimõtteliselt, mitte raha mahu tõttu. Laienemine on saanud uut hoogu pärast stagnatsiooni alates Horvaatia liitumisest 2013. aastal; viimase kuue kuuga on tehtud rohkem edusamme kui eelneva kümnendi jooksul. Samas on hoogustunud üleskutsed reformida ühinemisprotsessi, sh uute demokraatlike tagatiste ja järkjärgulise integratsiooni abil.
Montenegro, kelle ühinemislepingu koostamist alustati mõni nädal tagasi, on saanud testjuhtumiks järgmise laienemislaine kujundamisel. Vaidluskoht on lisakulude katmine – kas olemasolevate ressursside ümberjagamise või uute leidmisega – ning mõju bloki fondidele. Rahastusprogrammid peegeldavad liikmesriikide erinevaid prioriteete: lõuna- ja idapoolsed riigid taotlevad rohkem raha ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikale, põhjapoolsed keskenduvad konkurentsivõimele ja kaitsele. Montenegro saaks netosaajaks. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks märkimisväärne osa ühtekuuluvus- ja põllumajandusrahastusest Global Europe Planist ehk EL-i arenguabiprogrammist, kuna riik ei oleks enam abikõlblik ning juba eraldatud raha suunataks ümber.