Massiivsete tähtede surm põhjustab universumi võimsaimaid plahvatusi, kuid mitte kõik supernoovad pole ühesugused. Osa neist jätkab heledat säramist kuid või isegi aastaid pärast plahvatust, kui laienev tähejäänuste pilv põrkub tähte ümbritsevate tihedate gaasipilvedega. Selliseid erakordseid nähtusi nimetatakse vastastikmõjus supernoovadeks.
Need sündmused on astronoome kummitanud aastakümneid, sest tähte ümbritseva salapärase materjali päritolu on jäänud ebaselgeks. Uued uuringud viitavad, et vastus peitub kaksiktähtede süsteemides — kahe tähe paarides, mis enne ühe komponendi plahvatust omavahel vastastikku mõjutavad ja gaasi ümbritsevasse ruumi paiskavad.
Selline tähtedevaheline suhtlus võib olla peamine mehhanism, mis loob tingimused vastastikmõjus supernoovade tekkeks. Kaksiktähtede uurimine aitab astronoomidel paremini mõista tähtede evolutsiooni lõppfaase ja selgitada, miks mõned supernoovad käituvad teistest märkimisväärselt erinevalt.