Euroopa seisab silmitsi paradoksiga: kontinent loob maailma tipptasemel teadust, kuid ei suuda seda muuta ülemaailmselt edukateks ettevõteteks. Eriti ilmneb see tervishoiu ja bioteaduste valdkonnas. Euroopa Komisjoni 2025. aasta Biotech Acti kohaselt kaasasid USA biofarmaatsia idufirmad aastatel 2015–2025 umbes 219 miljardit eurot riskikapitali, samal ajal kui Euroopa ettevõtted said vaid 25 miljardit — ligi üheksa korda vähem hilise faasi rahastust.
Sama muster ilmneb kliinilistes uuringutes: Euroopa Majanduspiirkonna osakaal maailma kliinilistest uuringutest langes 2013. aasta 18%-lt 2023. aastal 9%-le, samas kui Hiina osa kasvas alla 10%-lt ligi 30%-le. Uued ravimid jõuavad Ameerika patsientideni enne eurooplasi ning killustatud turg tagab ebavõrdse juurdepääsu ka pärast heakskiitu.
Noored ettevõtjad tunnistavad, et kasvamiseks tuleb Euroopast lahkuda. Autor pakub välja viienda vabaduse — teadmiste, uurimistöö ja innovatsiooni vaba liikumise idee, mis võimaldaks idufirmadel leida investoreid, teadlasi ja tootmiskohti üle kogu kontinendi. Ilma kapitali ja mastaabita võib Euroopa muutuda vaid välismaiste tööstuste turuks.