Venemaa naftatulu kokkuvarisemine ja panganduse haavatavus
Venemaa lipulaeva Urals nafta hind langes juuli kolme esimese päeva keskmisena 41,66 dollarile barrelist ehk tagasi tasemele, mis kehtis enne Lähis-Ida sõja puhkemist. See kustutab tulu, mida Kreml sai konfliktist tingitud hinnatõusust, ning survestab eelarvet, mis eeldab ligikaudu 59-dollarist barrelihinda.
Urals püsis üle 59 dollari alates märtsist ja tõusis juunis 60,92 dollarini pärast USA ja Iraani kokkulepet taastada laevaliiklus Hormuze väinas. See andis Kremlile võimaluse esimest korda peaaegu aasta jooksul reservfondi täiendada. Nafta ja gaas moodustavad ligikaudu kolmandiku Venemaa eelarvetuludest, mistõttu hinna järsk langus mõjutab riigi rahandust otseselt.
Euroopa luureanalüüs, millele viitas Reuters, hoiatab, et Venemaa pangandussektor on sõjast tingitud laenamise tõttu üha haavatavam: ligi kümnendik ettevõtete laenudest on muutunud kaheldavaks ning mõne suurpanga jaeklientide viivislaenude määr ulatub 15 protsendini. 2025. aastal registreeriti üle 500 000 isikliku pankroti. Samal ajal jätkab Ukraina droonirünnakuid Vene naftasadamate, sealhulgas Ust-Luga ja Primorski vastu, mis suurendab ekspordihäirete riski veelgi.
Washingtoni plaan murendada Hormuze väina strateegilist tähtsust
USA ja liitlased kiirendavad torujuhtmete, ekspordi terminalide ja maismaakoridoride rajamist, et vähendada maailma sõltuvust Hormuze väinast ja nõrgestada Iraani võimet naftaturge häirida. Veebruari lõpus alanud USA-Iisraeli sõjalise operatsiooni käigus sulges Iraan väina, mis tõstis naftahinda üle 70 protsendi, ning just see surve sundis Trumpi rahulepet kiirendama enne novembri vahevalimisi.
Lühiajalised lahendused, nagu Omaani rannikut mööda kulgev nn Lõunakoridor ja Iraagi-Süüria veokiliiklus, suutsid asendada vaid murdosa tavapärasest kolmest-neljast miljonist barrelist päevas. Pikemas plaanis laiendatakse Saudi Araabia Ida-Lääne torujuhet ja Araabia Ühendemiraatide Habshan-Fujairah juhet ning kiirendatakse India-Lähis-Ida-Euroopa majanduskoridori, mille eesmärk on suunata kuni 60 protsenti konteinerliiklusest väinast mööda.
Osa projekte, näiteks Kirkuk-Ceyhani torujuhe, sõltub kokkuleppest Türgiga, mida seni pole saavutatud. Samuti tugineb plaan Venezuela, Argentina ja Brasiilia naftatootmise kasvule, mis seob energiajulgeoleku laiemate poliitiliste huvidega Ladina-Ameerikas. See näitab, kuidas energiajulgeolek ja suurriikide geopoliitika üha tihedamalt põimuvad.
USA-Iisraeli sõjalise integratsiooni vaidlus Kongressis
Kongressi reeglite komisjon blokeeris 29. juunil kahepartei muudatusettepaneku, mille esitasid Thomas Massie ja Ro Khanna ning mis oleks kaotanud kaitsekulutuste seadusest sätte, mis annaks Iisraeli sõjaväele enneolematu ligipääsu Pentagoni tegevusele. Ettepanekut ei lastud isegi täiskogu hääletusele.
Säte, tuntud kui Section 224, loob Kaitseministeeriumis ametikoha, mille ülesanne on süvendada USA ja Iisraeli sõjatehnoloogia koostööd relvatootmisest andmevahetuseni. Endised riikliku julgeoleku ametnikud, sealhulgas endine terrorismivastase keskuse juht Joe Kent ja pikaaegne CIA analüütik Paul Pillar, on hoiatanud, et see võib avada tagauksed Iisraeli luuretegevusele USA-s.
Vaidlus toimub olukorras, kus avalik usaldus Iisraeli valitsuse vastu on madal — hiljutine küsitlus näitas 60 protsendi ameeriklaste ebasoodsat suhtumist. Suursaadik Mike Huckabee kirjeldas 1. juulil Iisraeli kui USA “436. kongressi ringkonda”, mis süvendas kriitikat liigse läheduse pärast. Senat menetleb sättest oma versiooni, mistõttu lõplik otsus langetatakse alles konverentsikomisjonis.