Euroopa Liit on jõudnud kokkuleppele, mis käsitleb kasvavat probleemi rohepöördes: kuidas salvestada tuulest ja päikesest saadavat ülejäävat energiat. Kuigi taastuvenergia osakaal on tõusnud 23 protsendilt 2020. aastal 25,2 protsendini 2024. aastal, jääb liidu salvestusmaht liiga väikeseks. Ülejäägid lähevad raisku ning tippkoormuse ajal tuleb suurendada fossiilkütustel põhinevat tootmist.
Kokkulepe laiendab salvestusvõimsust, et tagada stabiilne varustus, vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja stabiliseerida hindu. SolarPowerEurope tegevjuht Walburga Hemetsberger märkis, et EL on esmakordselt seadnud salvestamise selgeks poliitiliseks prioriteediks. Hoolimata sellest, et taastuvenergia annab 44% elektrist, impordib EL endiselt umbes 55% oma koguenergiast.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kahekordistub tehisintellekti (AI) ja andmekeskuste elektritarbimine 2030. aastaks, ületades 28 GW. Ilma 200 GW salvestusmahuta peavad operaatorid toetuma fossiilkütustele. EL plaanib 2030. aastaks ka 30 miljonit elektriautot ja 50 miljonit soojuspumpa. 2026. aasta alguses registreeriti EL turgudel 1223 tundi negatiivseid elektrihindu, mis on ligi kaks korda enam kui varem.