Euroopa Liidu katsed viimistleda 21. sanktsioonipaketti Venemaa vastu jõuavad otsustavasse faasi pärast seda, kui esmaspäevane välisministrite kohtumine Brüsselis läbimurret ei toonud. Suursaadikud kogunevad uuesti täna kell 16.00, vaid tunde enne 15. juuli tähtaega. Kui kokkulepet ei saavutata, tõuseb Venemaa nafta hinnalagi 44 eurolt 58 eurole barreli kohta, mis suurendaks Moskva tulusid.
Hinnalagi ise ei ole enam vaidluspunkt. Liikmesriigid ei suuda kokku leppida Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) transiidi keelus EL-i vetes. Kreeka nõuab erandit, et tema mereveondussektor saaks jätkuvalt Moskva energiasektorit teenindada. Värsked andmed näitasid, et EL kulutas jaanuarist juunini Venemaa Jamali rajatisest LNG ostmiseks ligi 6 miljardit eurot – rekordsumma.
Selgeks on saanud, et EL ei kanna musta nimekirja Vene õigeusu kiriku patriarhi Kirilli ega Lukoili asutajat Vagit Alekperovi, kuna Bulgaaria veto osutus ületamatuks. Bulgaaria välisminister Velislava Petrova-Chamova ütles, et puhtsümboolsed sanktsioonid ilma majandusliku mõjuta võivad õigeusklikes riikides tekitada Euroopa-vastast meelsust. Ta reisib kolmapäeval Kiievisse Ida-Balkani riikide delegatsiooni koosseisus.