Keskkonnaporlitika üks suurimaid eesmärke on majandus, mis tagab heaolu ilma pidevalt kasvava toorainekasutuseta – nn roheline majanduskasv. Teadlased on aga leidnud, et sellekohased väited on tugevalt liialdatud, ning toovad välja kolm peamist põhjust, miks rohelise majanduskasvu kontseptsioon ei pea tegelikkuses paika. Esiteks toimub suur osa materjalide tarbimise vähenemisest arenenud riikides seetõttu, et tootmine on lihtsalt viidud mujale – nn ressursside eksport arengumaadesse. Tegelik globaalne ressursitarbimine ei ole kahanenud. Teiseks näitavad efektiivsuse kasv ja tehnoloogilised uuendused küll paremat tootlikkust, kuid nn tagasilöögi efekt (rebound effect) tühistab sageli suure osa säästust, kuna odavam tootmine stimuleerib suuremat tarbimist. Kolmandaks on majandusstatistika mõõtmismeetodid ja SKP-põhised näitajad strukturaalselt kallutatud, varjates tegelikku ressursikoormust. Autorid rõhutavad, et poliitikakujundajad peavad nende faktoritega arvestama ega tohi tugineda üksnes optimistlikele kasvunäitajatele. Jätkusuutliku tuleviku saavutamiseks on vaja põhimõttelisemaid muutusi majandusmudeli tasandil.
