Venemaa sissetung Ukrainasse sundis Tšornobõli keelutsoonis elavaid imetajaid muutma oma igapäevaseid harjumusi ja loobuma öisest ringkäikudest, selgub värskest uuringust. Tšornobõli tuumaelektrijaama ümbritsev 2600 ruutkilomeetri suurune ala jäeti pärast 1986. aasta tuumakatastroofi aastakümneteks inimeste poolt suuresti maha. Iroonilisel kombel muutis kiirgusoht piirkonna Euroopa üheks suuremaks loomade pelgupaigaks. Tsoonis kasvas mitmete suurimetajate arvukus, kes said seal segamatult paljuneda. Puhkenud sõjategevus tõi sinna aga rasketehnika ja pideva relvamüra. Konfliktikolded on teadlastele enamasti liiga ohtlikud, mistõttu jääb lahingute vahetu ökoloogiline mõju reeglina korralikult uurimata. Juba varem keelutsooni paigaldatud rajakaamerad andsid aga haruldase võimaluse jälgida relvakonflikti mõju loodusele reaalajas. See pakkus bioloogidele head võrdlusmomenti loomade rahu- ja sõjaaegse elurütmi vahel.
