Charles Hugh-Smith käsitleb OfTwoMinds blogis ilmunud arvamusloos küsimust, mida tehisintellekt (AI) tegelikult endast kujutab ja mida mitte. Autori sõnul teeme kollektiivselt ajastut muutva panuse, et AI on peatamatu edasiminek, kuid see panus on riskantne — ebaõnnestumise korral maksame kinni vääralt suunatud kapitali ja purunenud lubadustega.
Autor toetub pikaajalise korrespondendi Simons Chase’i esseele, mis viitab paavst Leo entsüklikale. Chase, kes ise tegeleb tehisintellekti arendamisega, väidab, et AI tegelik oht ei seisne mitte selle võõrapärasuses, vaid keskmistamises. Kõigi inimeste tekstidel treenitud mudel kaldub rääkima nagu mitte keegi meist — liikudes jaotuse keskme, kõige tõenäolisema järgmise sõna ja kõige üldisema sõnastuse poole. Eriline hääl ja unikaalne mõttekäik asuvad jaotuse sabas, mille keskmistamine esimesena kustutab.
Chase võrdleb generatiivset intelligentsust kiirtoidu juustuburgeriga: see on mugavuse, maitse ja hinna keskmine, mis pikemas perspektiivis muudab inimesed metaboolseteks eesliteks. Sarnaselt toodab keelemudelite keskmistamine kognitiivset “ultratöödeldud löga”, mis on ladus ja külluslik, kuid kaotab vaikselt võime erilise järele.