Marit Kannelmäe-Geerts: vaheaeg on taastumise aeg, ka talvel Lapse vaimne tervis ei parane, kui jätame alles sama koormuse, samad ootused ja samad tempod, aga nihutame puhkepäevi kalendris mugavamasse kohta, kirjutab Marit Kannelmäe-Geerts. Eesti hariduses räägitakse üha enam laste ja noorte vaimsest tervisest. Räägime sellest, et koolipäev võiks alata hiljem, sest noored vajavad und. Räägime läbi kooliaasta sellest, et kevadeks on nii õpilased kui ka õpetajad väsinud. Räägime õpirõõmu kadumisest, koolistressist, eksamipingest ja sellest, kuidas kool peaks toetama tervet arengut, mitte ainult sooritust. Selle kõige taustal mõjub sel õppeaastal üles kerkinud talvise koolivaheaja lühendamise plaan vastuoluliselt. Jõulude ja aastavahetuse periood on enamiku laste jaoks sageli tihe aeg: peresündmused, liikumised ühe kodu ja teise vahel, sugulased, ootused, müra, muutunud päevakava, vahel ka pinge. Paljudele lastele ja noortele algab tegelik taastumine alles siis, kui pühad on möödas.
