Novaatori lugeja küsis, mida võtta ette Eesti looduse tuntumate ja ebameeldivamate sissetungijatega: karuputke võõrliikidega. Eestis on karuputke võõrliike järjepidevalt tõrjutud üle 15 aasta ning ka sel aastal on keskkonnaamet tellinud tõrjetöid enam kui 2500 hektaril. Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna peaspetsialisti Käthlin Rillo sõnul on olnud senine tegevus edukas. “Loodusele on tagasi võidetud üle 800 hektari. Paljudes suurtes ja algselt tihedates kolooniates tärkab praegu vaid üksikuid taimi ning näiteks Hiiumaal on levik kontrolli alla saadud,” sõnas ta. Ka Tartu Ülikooli botaanika professori Meelis Pärteli hinnangul on jätkuvalt oluline, et karuputke tõrje oleks riiklikult koordineeritud. “Me ei oska hinnata, mis oleks juhtunud, kui me ei oleks tõrjet teinud. Võrdluseks võib tuua aja, mil sai veel üle piiri Venemaale minna, kas Pihkva või Peterburi suunas. Kus Eesti piir lõpeb, algavad peaaegu lausalised karuputkeväljad. See näitab, et karuputke ohjes hoidmine on end ära tasunud,” selgitas Pärtel.
