Kehtivad kahjumäärad pärinevad valdavalt 2000. aastate algusest ja neid ei ole enam kui kahekümne aasta jooksul tervikuna ajakohastatud. Selle ajaga on oluliselt kasvanud nii elukallidus kui ka ulukite väärtus. Määrade ajakohastamise eesmärk on suurendada salaküttimise heidutust ja tagada tekitatud kahju hüvitamine ajakohaste määrade alusel. “Salaküttimine ei tohi olla võimalus looduse arvelt raha teenida. Kui salaküttimisega on võimalik teenida rohkem, kui selle eest tuleb kahju hüvitada, ei täida senised määrad oma eesmärki. Seetõttu tõstame üle 20 aasta vanuseid kahjumäärasid, et salaküttimisega kaasnev vastutus vastaks praegustele oludele,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo . Keskmise põdra lihakeha väärtus võib lihatööstusele müües ulatuda ligikaudu 1500 euroni, suurema pruunkaru rümba väärtus aga 2000–3000 euroni. Ilvese ja hundi puhul arvestati liigi looduskaitselist väärtust ja trofeeväärtust. “Valdav osa Eesti jahimeestest peab jahti vastutustundlikult ning aitab hoida meie looduses tasakaalu. Salaküttimine kahjustab nii loodust kui ka nende jahimeeste tööd, kes reeglitest kinni peavad. Seetõttu on eesmärk eelkõige rikkumisi ära hoida, mitte võimalikult palju kahjuhüvitisi koguda,” lisas Keldo. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et kahjuhüvitiste tõstmine salaküttimise eest on igati õigustatud otsus, mis annab selge signaali, et selline tegevus ei saa olla ühelgi juhul lubatud. “Salaküttimise avastamine on Keskkonnaameti jahijärelevalve kõige olulisem prioriteet. Keskkonnakuritegude vastu peab võitlema samade meetoditega, kui teiste peitekuritegevuse liikidega, samuti peavad kahjumäärad olema suuremad kui tegevusest saadav võimalik kasu. Näiteks vanade kahjumäärade järgi oli põtrade salaküttimine kasumlik, sest keskkonnakahju määr oli võimalikust tulust väiksem. Keskkonnaameti järelevalveinspektorid töötavad selle nimel, et selliseid raskesti avastatavaid rikkumisi tabada. Selles saab meile abiks olla iga inimene. Kui märkate looduses kahtlast tegevust, palume sellest teada anda Riigiinfo telefonil 1247,” ütles Vakra. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul toetab selts põhimõtet, et salaküttimine ei tohi olla majanduslikult tasuv ning ebaseadusliku tegevusega loodusele tekitatud kahju peab saama õiglaselt hüvitatud. “Salaküttimine kahjustab nii meie ühist looduspärandit kui ka seaduskuulekate jahimeeste mainet. Eesti jahimeeste valdav enamus tegutseb vastutustundlikult, järgides seadusi ja jahinduse head tava, ning panustab igapäevaselt ulukiasurkondade kestlikku majandamisse,” ütles Korts. Samas peab selts oluliseks, et uued kahjumäärad oleksid läbipaistvalt põhjendatud, proportsionaalsed ning arvestaksid liikide tegelikku väärtust ja looduskaitselist seisundit. Samuti tuleb organisatsiooni hinnangul selgelt eristada tahtlikku salaküttimist võimalikest eksimustest seaduslikul jahipidamisel. “Meie ühine eesmärk peab olema salaküttimise ennetamine, mitte üksnes karistuste karmistamine. Selle saavutamiseks on oluline riigi, jahimeeste ja järelevalveasutuste jätkuv koostöö ning ühine arusaam, et vastutustundlik jahipidamine on oluline osa Eesti looduse hoidmisest,” märkis Korts. Olulisemate ulukiliikide kahjumäärad (eurot isendi kohta): Liik Kehtiv Kavandatav Pruunkaru 2000 4500 Põder 800 3000 Ilves 1000 2500 Hunt 1000 2500 Punahirv 800 2000 Metskits 400 800 Metssiga 400 500 Kobras 30 100 Hallhülge kahjumääraks on kavandatud 2000 eurot. Väiksemate ulukite ja jahilindude määrad korrigeeriti peamiselt elukalliduse kasvu järgi, arvestades seaduses sätestatud 24 euro suurust alammäära. Jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamise eest arvestatakse kahju jahiseaduse järgi vastava liigi kahjumäära kolmekordses ulatuses, kuid mitte üle 1000 euro. Seetõttu elupaiga kahjustamisele eraldi määrasid ei kehtestata. Uuendatud kahju kindlaksmääramise akti vormil on aga nüüd eraldi osa, kus elupaigale tekitatud kahju saab fikseerida. Määrus jõustub üldises korras. MARTIN ALTRAJA Kommunikatsiooninõunik +37253436656 martin.altraja@kliimaministeerium.ee Pruunkaru (Ursus arctos) Autor Erik Mandre Jahindus
