Eurostati värskete andmete kohaselt langes 2025. aastal EL-is haridusteelt enneaegselt välja 9,1% noortest vanuses 18–24, kes ei jätkanud õpinguid ega koolitust. Näitajad varieerusid riigiti suuresti: Horvaatias oli see 2,1%, Rumeenias aga 15,5%. Madalaimad määrad olid Horvaatias, Kreekas ja Iirimaal, kõrgeimad Rumeenias, Saksamaal ja Hispaanias. Mehed loobuvad õpingutest sagedamini kui naised, kuid mõlema näitaja on viimase kümne aastaga langenud: meestel 12,5%-lt 10,6%-le ja naistel 9,4%-lt 7,5%-le. EL on seadnud eesmärgiks vähendada koolist väljalangejate määra alla 9% aastaks 2030, mille on juba saavutanud 17 liikmesriiki. Elukoht mõjutab tulemusi: linnades on väljalangejaid 8%, äärelinnades 10,1% ja maapiirkondades 9,6%. Tööturul on väljalangejatel raskusi: 46,2% töötas, 30,8% otsis tööd ja 23,1% polnud tööturul aktiivsed. Vaid üheksas riigis, sealhulgas Madalmaades, Maltal ja Rootsis, oli tööga hõivatud üle poole väljalangejatest. Kõrgeim töötuse määr väljalangejate seas oli Leedus (86,4%) ja Slovakkias (77,9%).
