Venemaa drooni kukkumine Rumeenia Galați linnas kortermajale, milles sai kaks tsiviilisikut vigastada ja maja katus põlema süttis, on taas tõstatanud hirme, et Venemaa sõda Ukrainas laieneb Euroopasse. Rumeenia president Nicușor Dan süüdistas otse Vladimir Putinit ning välisminister Oana Țoiu kinnitas, et tegemist oli lõhkeainega laetud Vene drooniga. ÜRO poliitikaosakonna kaasdirektor Kayoko Gotoh märkis, et juhtum illustreerib korduvaid hoiatusi, et Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse levib kaugemale. NATO peasekretär Mark Rutte ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avaldasid Rumeeniale solidaarsust. Venemaa endine president Dmitri Medvedev hoiatas: “Olge valvsad ega imestage millegi üle. Rahulik uni on läbi.” Rumeenias on alates 2022. aastast registreeritud vähemalt 28 droonitungimist, neist vähemalt 15 üksnes 2026. aastal. Sarnaseid juhtumeid on esinenud ka Lätis, Leedus, Eestis, Moldovas, Soomes, Taanis, Belgias, Bulgaarias ja Kreekas. Mõned droonid on kursilt kõrvale kaldunud Ukraina lennumasinad, teised Vene omandusse kuuluvad. Sõjauuringute instituudi ja Zürichi julgeolekuuuringute keskuse analüüside kohaselt on väikesed droonid osutunud sõjaliselt üllatavalt tõhusaks ning nende kasutamine laieneb pidevalt.
