Iga aasta 31. mail tähistab Kasahstan mälestuspäeva, millega austatakse miljoneid inimesi, kes hukkusid nõukogude võimu aegse nälja ja poliitilise repressiooni käigus. President Kassõm-Žomart Tokajev rõhutas pärgade asetamise tseremoonial, et 20. sajandi kaotusi ei tohi unustada. 1930. aastatel viisid bolševikud läbi massilise kollektiviseerimise, konfiskeerides kasahhide kariloomad. Karjakosad vähenesid 40 miljonilt viiele miljonile, mis tõi kaasa laialdase nälja. Hinnanguliselt kaks miljonit kasahhi kuuest miljonist suri nälga ning 600 000 põgenes naaberriikidesse. Kasahhi haritlased, kes kritiseerisid valitsust nälja põhjustanud poliitika pärast, arreteeriti ja hukati. Aastatel 1920–1953 mõisteti Kasahstanis süüdi üle 100 000 inimese, kellest 25 000 hukati. Karaganda paranduslik töölaager (KarLag) oli üks NSV Liidu suurimaid laagreid, mille territoorium ulatus 20 800 ruutkilomeetrini. Aastatel 1931–1959 läbis laagrit umbes miljon inimest. Artiklis tuuakse ka isiklik näide: Amanbai Kaspakbajevi, kes oli Kasahhi NSV Kesktäitevkomitee sekretär, arreteeriti 1937. aastal, mõisteti surma ja hukati 1938. aastal. Tema abikaasa saadeti ALŽIR-i — kodumaa reeturite naiste laagrisse.
