Gerd Kanter: liikumisvaegus on tekitanud süsteemse rahvatervise kriisi Liikumisvaegus on meeletu kulu sotsiaalsüsteemile ja tervishoiule, me räägime diabeedist ja südamehaigustest. Ennetus koolis ja lasteaias tähendab tervemat, töövõimelisemat ja õnnelikumat elanikkonda, sedastab Gerd Kanter. Kosmeetilistest muudatustest enam kahjuks ei piisa. Selleks, et probleemi lahendada, tuleb anda olukorrale diagnoos. Liikumisvaegus on tekitanud süsteemse rahvatervise kriisi, mis vajab kohest ja otsustavat riiklikku sekkumist. Eesti lapsed on muutunud kroonilisteks istuvateks ekraanitarbijateks, kelle füüsiline ja vaimne tervis hääbuvad pöördumatult, kui me midagi ette ei võta. Me oleme ehitanud maailma, kus lapsel on lihtsam ja mugavam olla ekraanis kui õues. Meie koolipäevad on disainitud sundistumiseks. See on süsteemne kriis ja süsteemset kriisi saab lahendada ainult seadusandja tasandil. Liikumisvaegus ei ole lapse laiskus või vanema halb harjumus, see on süsteemne keskkonnaprobleem. Me oleme loonud ühiskonna- ja linnaruumi, mis sunnib lapsi paigal istuma. Samuti ei teki depressioon ja ärevus tühja koha pealt, need on otseselt seotud kehakeemia ja füüsilise passiivsusega.
