Analüüsi järgi vajab enim tähelepanu keskpingevõrk, mille riketest tuleneb üle 80 protsendi elektrikatkestuste kogukestusest. Kui madalpingevõrk on 97 protsendi ulatuses ilmastikukindel, siis keskpingevõrgus on selliseid liine ligikaudu 47 protsenti. Võrgu uuendamise vajadust suurendab ka vara vananemine. 2025. aasta seisuga oli ligi kolmandik võrguvarast ületanud arvestusliku tööea. Seetõttu on katkestuste vähendamisel esmalt oluline keskenduda just selle võrguosa uuendamisele. Analüüs soovitab seada investeeringud tähtsuse järjekorda ning näidata selgelt, kuidas need vähendavad elektrikatkestusi. Samuti tuleb parandada rikete kõrvaldamise töökorraldust ning kasutada hooldust ja nutikaid juhtimislahendusi seal, kus need võimaldavad ehituskulusid vähendada või edasi lükata. KPMG ja TalTechi eksperdid soovitavad senisest selgemalt eristada vältimatuid investeeringuid, põhjendatud arendusvajadusi ja töid, mida saab optimeerida või edasi lükata. Samuti tuleks siduda kavandatud investeeringud mõõdetavate töökindluse eesmärkidega ning käsitleda arengukavas senisest selgemalt digitaliseerimist, küberturvet ja võrgu toimepidevust. Kliimaministeerium jätkab koos Rahandusministeeriumi, Konkurentsiameti ja Elektrileviga tööd, et täpsustada arengukava elluviimise võimalusi ja investeeringute järjekorda. Eesmärk on parandada võrgu töökindlust võimalikult kulutõhusalt, arvestades mõju tarbijate võrgutasule. Elektrilevi tutvustab järgmise perioodi arengukava juba sellel aastal. Analüüsi lõpparuande leiab siit: Lõpparuanne_KPMG_TalTech.pdf | 2.59 MB | pdf . MATTIAS TAMMET 6256335 mattias.tammet@kliimaministeerium.ee Elektriliinid sügisesel maastikul Elekter
