Uue raporti kohaselt on inimtegevusest tingitud soojenemine jõudnud 1,37 kraadini ning kui heitkogused jätkuvad praegusel tasemel, ületatakse Pariisi kokkuleppe 1,5-kraadine piir umbes 2030. aastaks. Aruande koostasid üle 70 teadlase 56 asutusest 17 riigist ning see avaldati ajakirjas Earth System Science Data. Globaalsed kasvuhoonegaaside heitkogused saavutasid 2024. aastal rekordi — 56,8 miljardit tonni CO2 ekvivalenti, peamiselt fossiilkütuste põletamisest. Süsinikueelarve, mis näitab, kui palju CO2 saab veel õhku paisata, et jääda alla 1,5 kraadi, on 2026. aasta algusest vaid 130 miljardit tonni — praeguse tempoga kulub see kolme aastaga. Maa energiatasakaalutus, mis näitab, kui palju rohkem soojust planeet kogub kui välja kiirgab, on viimaste aastakümnetega enam kui kahekordistunud. Meretase saavutas 2025. aastal uue rekordi — 23 cm tõus alates 1900. aastast. Teadlased rõhutavad, et lahendused on olemas: taastuvenergiasse ja elektrifitseerimisse investeerimine võimaldab heitkoguseid vähendada ning luua puhtamaid ja usaldusväärsemaid energiasüsteeme.
