Armeenia peaminister Nikol Pašinjani erakond Tsiviilleping võitis parlamendivalimised suurelt, saades 49,81% häältest. Moskva-meelne opositsioonierakond Tugev Armeenia tuli teisele kohale 23,29%-ga. Valimisosalus oli ligi 60%. Pašinjan kuulutas ajaloolist võitu ja lubas jätkata lähenemist Läänele, säilitades samas positiivsed suhted Venemaaga. Peaminister on väljendanud soovi liituda tulevikus EL-iga. Tugev Armeenia, mida juhib Venemaal varanduse kogunud miljardär Samvel Karapetjan, kes on koduaresti all väidetava riigipöörde õhutamise süüdistuse tõttu, nimetas valimisi häbiväärseteks ja süüdistas võimuesindajaid repressioonis – kümneid erakonna kampaaniatöötajaid olevat arreteeritud. Armeenia Uurimiskomitee avas 59 kriminaalasja valimisrikkumiste osas. Kreml süüdistas Venemaale-sõbralike jõudude vastases kampaanias eelkõige EL-i. Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et valimised toimusid enneolematu surve all opositsioonile ja Lääne sekkumise taustal. Armeenia ja Venemaa suhted on jahtunud pärast seda, kui Venemaa ei kaitsnud 2023. aastal Mägi-Karabahhis etnilisi armeenlasi Aserbaidžaani vallutuse eest, mille järel Armeenia külmutas oma osalemise Venemaa juhitavas julgeolekuorganisatsioonis CSTO.
