**USA-Iraani vaherahu ja Hormuse väina taasavamine**
USA ja Iraani vahel sõlmiti eelmisel nädalal Šveitsis ühismemorandum, mis seab eesmärgiks vaenutegevuse lõpetamise ja Hormuse väina avamise rahvusvahelisele laevandusele. Brent naftasordi hind langes teate peale ligi 80 dollarini barreli kohta — tasemele, mis oli viimati nähtav enne sõja puhkemist. OilPrice teatas, et laupäeval ja ühismemoranadum allkirjastati ning esimesed naftatankerid hakkasid liikuma USA blokaadist läbi. Kokkulepe sisaldab Iraani jaoks märkimisväärseid rahalisi stiimuleid, sealhulgas 300 miljardi dollari suurust arengufondsi ja külmutatud välisvaluutareservide järkjärgulist vabastamist.
Hormuse väin on üks maailma kõige olulisemaid energiaülekandeteid — umbes 20 protsenti kogu maailma naftast liigub sealt läbi. Selle sulgemine on viimaste kuude jooksul tõsiselt koormavalt mõjutanud maailmamajandust, eriti Lõuna-Aasiat: India kaubandusdefitsiit kasvas järsult ja ruupia langes ajalooliselt madalale tasemele. Väinas on praegu lõksus umbes 500 laeva, mille meeskonnad on olnud seal nädalaid. Iraani naftatootmine seiskus suuresti seetõttu, et hoiumahtuvus sai täis, ning nüüd on vaja aega, enne kui tootmine täies mahus taastub.
Olulised ebakindlused püsivad. Goldman Sachsi hinnangul ei pruugi Hormuse laevaliiklus kunagi täielikult taastuda, kuna miinid on väinas endiselt ohuks ning kindlustusseltsid keelduvad piirkonda sisenemisel liiga kergelt riskidega kaasa minema. Euroopa Keskpank rõhutas, et Euroopa energiahindade löök jääb püsima isegi pärast kokkulepet. OilPrice andmetel on Iraagi avamas oma süüriakeelset naftamarsruuti, mis jäi käiku isegi juhul, kui Hormuse väin avaneks — see viitab sellele, et sõda on jätnud alalise jälje energiageograafiasse. Edasist jälgimist vajab: Iisraeli valitsuse käitumine, mis on senini näinud USA-Iraani lähenemises endale ohtlikku arengut, ning memorandumi rakendamine praktikas.
**Trumpi administratsioon nõuab Aafrika riikide terviseandmeid abivahenditena**
ProPublica avaldas 17. juunil põhjaliku uuriva loo, milles paljastas, et Trumpi administratsioon on tinginud eluohtlike haiguste vastu suunatud abirahadid — HIV, malaaria, tuberkuloos — Aafrika riikide tervishoiuandmetele juurdepääsuga. Uurimus katab üle 30 riigi ning tugineb ProPublica analüüsitud üheksale kokkuleppele, mida riigidepartemang pole avalikult avaldanud. Uganda näitel saab USA kokkuvõttelise juurdepääsu üheksale riiklikule tervishoiu andmesüsteemile seitsmeks aastaks, sealhulgas elektrooniliste haiguslugude haldussüsteemile, 1,7 miljardi dollari suuruse abipaketi eest, mis on väiksem kui varem ning väheneb igal lepinguperioodi aastal. Sambia, Zimbabwe ja Ghana lükkasid algsed kokkulepped tagasi. Kenyas on kohtus käimas protsess, mis käsitleb kodanike põhiseadusliku õiguse rikkumist isikuandmete kaitsele.
Taustsituatsioon: Trumpi administratsioon on lõhkunud USAID-i, lahkunud Maailma Terviseorganisatsioonist ning lõpetanud osalemise pandeemiakokkuleppe läbirääkimistel. Selle asemele on loodud “America First Global Health Strategy”, mida juhib ettevõtja Brad Smith — inimene, kes juhtis ka DOGE raames valitsuse kulude kärpimist. Strateegia eesmärk on muuta abiandmine otseselt Ameerika ärihuvidele kasulikuks. Andmete väärtust on tõstetud esile tehisintellekti kontekstis: tervishoiuandmete maailmaturg on mitmekümne miljardi dollari suurune ning anonümiseeritud andmeid saab tänapäeval tehisintellekti abil isikustada.
Vastuolud on mitmetasandilised. USA riigiosakonnal ja ekspertidel on andmete kasutamise ulatuse ja kaitse suhtes lahknevad seisukohad. Ekspertide sõnul puuduvad kokkuleppeid, mida uuriti, andmekaitsestandardid, mis on tavapärased isegi USA-siseste hankelepingute puhul. Ugandalane Frank Ssekamwa sõnastas dilemma tabavalt: “Kui võtad kokkuleppe vastu, sinatakse sind ära. Kui ei võta, sureb su rahvas. See on digitaalse koloniseerimise olemus.” Edasist jälgimist vajab: avalikuks tulevad kokkulepped — riigiosakond lubas need avaldada alles 2027. aasta septembris, kuid uurimisgrupp Public Citizen on riigi kohtusse kaevanud.
**Iraani vaherahu poliitiline vastukaja: Iisrael, demokraadid ja lõputute sõdade loogika**
Trumpi-Iraani memorandumi vastuvõtt Washingtonis on ootamatult polariseerunud: nii osa Vabariiklasi kui ka demokraate ründavad kokkulepet erinevatel põhjustel. Vabariiklik tiib — sealhulgas endised neokonservatiivid Doug Feith ja John Bolton, aga ka Iraagi sõja kaitsjad — kritiseerib kokkuleppe tingimusi liiga Iraani-sõbralikena. Demokraadid nimetavad kokkulepet “alistumiseks” ja “alanduseks”. Mõlema poole kriitika ühineb praktilises mõttes: mõlemad rühmad suunavad survet, mis võib raskendada kokkuleppe elluviimist.
Quincy Instituudi täitevdirektor Trita Parsi, kes on aastaid Trumpi Iraani-poliitikat kritiseerinud, kirjutas 18. juunil, et see kriitikalaine kordab täpselt samu retoorilisi lõkse, mida vabariiklased kasutasid Obama JCPOA vastu 2015. aastal. Parsi väidab, et küsimus “kas sõda oli seda väärt?” on väärastunud raamistamine — see eeldab, et rahukokkulepe peaks olema halvem, kui sõja jätkata. Parsi toob paralleeli Afganistaniga: “Afganistanis lamasid ametnikud avalikkusele aastakümneid, et võit on kulme taga, kuid eraviisiliselt teadsid kõik, et olukord on traagiline.” Sõda lõpetas viimaks president Biden — ning tulemus oli sama, mis oleks olnud 20 aastat varem.
Kõige teravam oht kokkuleppele tuleb Iisraeli valitsuse suunalt. Responsible Statecraft kirjutab, et Banjamin Netanjahu on ajalooliselt vastu seisunud igale USA-Iraani lähendumisele ning Iisraelil on motivatsioon ja vahendid kokkulepet koormata või saboteerida. Parsi kutsub demokraate üles survestama Trumpi — mitte kokkuleppe tingimuste pärast, vaid selleks, et piirata USA sõjalise abi jätkamist Iisraelile ja vähendada seeläbi Iisraeli võimalusi konflikti taasalustamiseks. Vastuolu jääb lahtiseks: memorandum sisaldab mitmeid lahtisi küsimusi, ning mõlema poole siseriiklik poliitiline surve suunab pigem sõja taasalustamise kui rahu hoidmise suunas.