**EKP intressiotsus paljastab euroala sügavamad murded**
Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis 11. juunil kõiki kolme peamist intressimäära 25 baaspunkti võrra, põhjendades otsust Lähis-Idas puhkenud sõja tõttu tekkinud inflatsioonisurvetega. Kuus päeva hiljem hoidis Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv oma intressimäära muutmata. Nende kahe otsuse koostoime on märkimisväärne: ajalooliselt on mõlemad keskpangad oma otsuseid üsna täpselt kooskõlastanud — nüüd on nende teed lahknenud. See lahknevus laseb eurol dollari suhtes tugevneda, mis on euroalale lühiajaliselt kasulik, kuid varjab palju tõsisemaid probleeme.
The European Conservative’i analüütiku Sven R. Larsoni hinnangul ei kirjeldanud EKP tõelisi tagamaid, mis seisnevad kasvavates stagflatsiooniohus. Stagflatsioon — majandusseisaku ja kiire hinnatõusu samaaegne esinemine — on eriti ohtlik, sest see muudab nii eelarve- kui ka rahapoliitika tööriistad ebatõhusaks: intressimäärasid ei saa alandada, kuna see kiirendab inflatsiooni, aga ka tõstmine pärsib niigi nõrka majanduskasvu.
Probleem süveneb, sest euroala ei kasva ühtlaselt. Tuumikriigid — Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia — on praktiliselt paigal, samas kui ääreala riigid, sealhulgas Balti riigid ja Poola, näitavad märkimisväärseid kasvumäärasid. Ühise valuuta toimimine eeldab liikmesriikide majanduse koondumist, mitte lahknemist. Kui stagflatsioon lööb tugevamini tuumikmaade niigi nõrka majandust, suureneb surve euroalale veelgi. Larson hoiatab, et ehkki lahknevus on praegu veel mõõdukas, võib see mõne aastaga kujuneda euroala sidusust tõsiselt ohustavaks teguriks. EKP keeldumine stagflatsiooniohtu avalikult tunnistamast tähendab, et avaliku arutelu võimalus selle probleemi lahendamiseks jääb kasutamata.
Edaspidi tasub jälgida, kas Fed ja EKP intressiteed jätkavad lahknemist, ning kuidas arenenud Lähis-Ida konflikti lahenemise järel nafta- ja energiahinnad mõjutavad euroala inflatsiooniprognooside täpsust.
**Saksamaa: riik keeldab konservatiivset pressi ja tõrjub poliitilist opositsiooni**
Alam-Saksi liidumaa on loonud avalikest vahenditest rahastatava veebisaidi, mis nimetab mitmeid konservatiivseid ja vabameelseid väljaandeid “parempoolselt äärmuslikeks” ja soovitab kodanikel neid vältida. Nimekirja on kantud muuhulgas nädalaleht *Junge Freiheit* ning populistlik ajakiri *Tichys Einblick*. See veebisait on osa liidumaalt rahastatavast programmist, mille eelarve on 33,4 miljonit eurot. Ainuüksi programmi töötajatele maksti üle 26 miljoni euro. *Junge Freiheit* teatas, et võtab riikliku meediamõnitamise vastu õiguslikud sammud.
Juhtum ei ole üksik. The European Conservative’is avaldas 22. juunil Berliinis elav ajakirjanik Sabine Beppler-Spahl põhjaliku analüüsi, milles kirjeldab, kuidas Merkelilt Merzini jätkuv valitsemisstiil on sisuliselt kinnistanud eliidiringi sees toimiva kokkuleppekultuuri, mis samal ajal suleb avaliku arutelu välisele opositsioonile. Riigikaitseministri vahetuseks muutunud “kompromissi” retoorika toimib käe peal — “teame, kuidas kokku leppida” on viis, millega põhjendatakse koalitsiooni SPD-ga, keda enam enamik valijaid ei toeta, ning millega säilitatakse tõke AfD vastu. Parasjagu on Saksamaa õiguskaitseasutus liigitanud AfD “parempoolselt äärmuslikuks” erakonnaks, mistõttu on arutelus ka selle keelustamine. Samal ajal on kriminaalkoodeksi paragrahv 188, mis keelab poliitikute solvamise, viimase kolme aastaga toonud kaasa tuhandeid süüdistusi.
Kaks juhtumit koos — riigirahastusega meediamusta nimekiri ja üha laiemad kõnupiirangute seadused — näitavad, et Saksamaal toimub avaliku arvamuse kujundamise institutsiooniline ahenemine. Avaliku raha kasutamine konservatiivse meedia tõrjumiseks tõstatab küsimuse ajakirjandusvabaduse piiride kohta, samas kui erakonna keelustamisdebatt seab küsimärgi alla, kas “äärmusliku” sildi alla saab paigutada ka legaalselt tegutsev suurim opositsioonierakond. Juhtumi teravus seisneb selles, et mõlemad sammud toimuvad riikide poolt ja avalike vahenditega — see muudab need erinevalt näiteks eraettevõtte toimetuspoliitikast vaidlustatavamaks.
Jälgimist väärib, kas *Junge Freiheit*’i kavandatav hagi Alam-Saksi vastu jõuab kohtusse ja milline on selle tulemus, ning kas Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduskohus asub AfD keelustamisasja menetlema.