Kärdla tööstuslinnas: kuidas kadus ideaalse aedlinna pärandi
Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro kirjutab, kuidas Ungern-Sternbergide kalevivabrik loi 19. sajandil Kärdlasse unikaalse tööstusaedlinna, kus töölised said omada oma maja ja aiamaad. Ligi kahe sajandi pärast on sellest eripärasest linnaplaanitusest vaid vähesed jäljed alles. Orro küsib, miks kaovad Kärdla eriarvamuse määratlenud hooned ja kas vana meistrite maja lammutamine Pargi tänaval on piisavalt läbi kaalutud. Loe täispikka … Read more
Täna tähistatakse nelipühi: riigipüha, mida peetakse kiriku sünnipäevaks
Kuigi nelipühad ei tekita Eestis samasugust elevust nagu jõulud või jaanipäev, on tegemist ühe kristliku maailma olulisema pühaga. Kiriklikus tähenduses märgib see päeva, mil Püha Vaim laskus apostlite peale – sündmus, mida peetakse kristliku kiriku sünnihetkeks. Eestis on tegu ametlikult riigipühaga. Loe täispikka artiklit: Postimees
HEA TEADA ⟩ Kes valib notari ja mida enne tehingut notarilt küsida?
Mingil eluetapil puutub notariga kokku pea iga inimene, olgu põhjus kodu ostmine või pärandi vormistamine. Kuigi sageli jõutaksegi notari juurde alles tehingu lõpusirgel, tasub notarilt nõu küsida juba varem, et ennetada hilisemaid vaidlusi. Notar Heleriin Kulla selgitab, kes ja kuidas saab notarit valida ja miks tasub kõik ebaselge enne allkirjastamist üle küsida. Loe täispikka artiklit: … Read more
Kaitsefond alustas raskustega: sajast firmast sobib investeerimiseks kolm
100-miljonine kaitsefond, mis alustas tegevust aasta tagasi, kohtub raskustega ja aeglusustega rahastamisotsuste langetamisel. 2025. aastal on lõpuks alustatud rahastusotsustega, kuid ootused on oluliselt kõrgemad olnud. Sajast kaitsetehnoloogia ettevõttest peetakse investeerimiseks sobivaks vaid kolm. Loe täispikka artiklit: Postimees
Üle miljoni moslemi osaleb sõjast hoolimata Mekas suurel palverännakul
Lähis-Idas toimuv sõda varjutab sel nädalal Saudi Araabias Mekas algavat moslemite palverännakut, kuid piirkonnas käiv konflikt ei ole palverändurite arvu märkimisväärselt vähendanud. Loe täispikka artiklit: Postimees
Lukas Dhonti „Argpüks” on tema karjääri parim film
Cannes’i filmifestivaalil esitletud Lukas Dhonti film „Argpüks” käsitleb Esimese maailmasõja ajaloost pärit lugusid naiseks riietunud meestest. Kriitikus Tristan Priimägi sõnul on see Dhonti karjääri parim teos, mis emotsionaalselt ja visuaalselt üle ootuste õnnestunud – film näitab meeste õrnemat poolt ja emotsionaalset sügavust üksnes pildiga jutustamise kaudu. Loe täispikka artiklit: ERR
Jüri Leesment: isamaalized laulud pidid olema ässitavad ja äratavad
Luuletaja ja laulutekstide autor Jüri Leesment rääkis, kuidas ta koos Alo Mattiiseniga lõi 1987. aastal isamaaseid laule, sealhulgas „Ei ole ükski ükski maa”. Leesmendi sõnul ei tahtnud nad kirjutada nutulaule, vaid laule, mis ässitaksid ja ärataksid inimesi. Laulud kirjutati väga kiiresti ja said alguse nende sõprusest Jõgeval, kus nad märkasid, mis ühiskonnas toimub ja kirjutasid … Read more
Kangro „Taeva võtmed” – järg Tammsaare klassikule
Kirjandusteadlane Janika Kronberg analüüsib Bernard Kangro romaani „Taeva võtmed”, mis on kirjutatud jätkuna A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uuele Vanapaganale”. Kangro vihjetest ja sümbolitest tulvil teos seob Lõuna-Eesti maastikud, pärimuse ja sümbolid looga, kus hea ja kuri põimuvad ootamatutel viisidel. Kronberg uurib, kuidas ühe erakliku leerilapse saatus saab kommentaariks 20. sajandi murdelisele ajale. Loe täispikka artiklit: … Read more
EKRE esitatud maksualandused: valitsus ei nõustu
EKRE esitas nädalal mitmed eelnõud, sealhulgas aktsiiside kaotamise ja toiduainete käibemaksu langetamise, kuid valitsuskoalitsioon lükkas need tagasi. Vestlussaates „Räägime asjast” arutasid Mart ja Martin Helme neid poliitikaettepanek ning muud aktuaalseid teemasid. Loe täispikka artiklit: UuedUudised
Tallinna koolikohtade määramine tekitab vanemates pahameelt
Tallinna elukohajärgse kooli määramise süsteem on tekitanud lapsevanemate seas arutelu, sest määratud koolid ei ole alati kodu lähedal. Vanemate sõnul on probleem aastaid kestnud — inimesed registreerivad lapsi aadressidele, kus nad tegelikult ei ela, mis on ebaõiglane kohalike lastele. Loe täispikka artiklit: Postimees



