Keskkonnaameti veemajanduskava koordinaator Anu Rei kirjutab oktoobrikuu Haabersti linnaosa lehes, kuidas läks WetEST projekti raames Harku järve tervendamise esimene aasta. Miks vesi õitseb ja muutub häguseks?
Harku järve probleem on aastakümnete jooksul kogunenud liigsete toiteainete, eeskätt fosfori tagajärg. Möödunud sajandi teisel poolel suunati järve reovett ning valgalal toimus intensiivne põllumajandustegevus. Kuigi praeguseks on väline reostuskoormus oluliselt vähenenud, mõjutavad minevikus järve jõudnud toiteained selle seisundit endiselt. Põhjamudasse talletunud fosfor võib sealt uuesti vette vabaneda ning vetikate kasvu soodustada. Seda nimetatakse sisekoormuseks. Praegu jõuavad toiteained Harku järve peamiselt Harku oja kaudu, kust tuleb umbes 70% järve sisenevast veest. Liigne fosfor põhjustab vetikate, sealhulgas sinivetikate vohamist ja muudab vee häguseks. Lepiskalade rohkus järves võimendab probleemi: arvukad särjed, latikad ja mudamaimud söövad zooplanktonit ehk loomset hõljumit, mis muidu vetikate hulka piiraks. Põhjast toitu otsiv latikas keerutab üles ka setteid, vabastades vette toiteaineid.
Esimesel aastal eemaldati järvest 2,8 tonni kala Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogramm on ette nähtud halvas seisundis veekogude seisundi parandamiseks. Harku järve puhul on üks meede biomanipulatsioon ehk kalastiku sihipärane kujundamine järve loomuliku tasakaalu taastamiseks. Eesti Maaülikool alustas projekti LIFE WetEST raames lepiskalade püüki selle aasta 16. aprillil. Viit kastmõrda kontrolliti kahe kuu jooksul 15 korral. Kokku eemaldati järvest ligikaudu 2,8 tonni kala, peamiselt latikat ja särge. Väiksemas koguses saadi kiiska, mudamaimu, roosärge ja ahvenat. Mõrdadesse sattunud röövkalad lasti vette tagasi, sest neid on järve tasakaalu hoidmiseks vaja. Elanikud on küsinud, mis püütud kaladest edasi saab. Tänavu suunati eemaldatud kala Maardu biogaasijaama biogaasi tootmiseks. Järgmisel aastal soovitakse teha koostööd Paldiski kalajahutehasega. Harku järve tervendamine võtab aega Ühe püügisuve põhjal ei saa veel otsustada, kas järve seisund on paranenud. Esimesi muutusi võivad teadlased märgata küll juba lähiaastatel, kuid järve seisundi paranemine on pikaajaline protsess. Biomanipulatsiooni tehakse viis aastat järjest kuni 2030. aastani. Samal ajal jälgitakse selle mõju järvele: seiratakse kalastikku, fütoplanktonit ehk taimset hõljumit, zooplanktonit, toiteaineid ja teisi veekvaliteedi näitajaid. Püügi korraldamisel arvestatakse teiste järve kasutajatega. Harrastuskalapüük, sõudmine, veemotosport ja muud harjumuspärased tegevused saavad jätkuda. Harrastuskalastajate panus on seejuures igati oodatud – julgustame Harku järvest püüdma lepiskalu, näiteks särge ja latikat. Röövkalade, eeskätt haugi püüki soovitame aga vältida ning juhuslikult tabatud röövkalad järve tagasi lasta. Järve tervendamine ei piirdu kalapüügiga. Järgmiste meetmete valimiseks on vaja teada, kui suur osa fosforist jõuab järve valgalalt ja kui palju vabaneb põhjasetetest. Selleks viis Tallinna Ülikool läbi järve vee- ja toitainete bilansi uuringu ning mõõdab igakuiselt Harku oja toiteainete sisaldust. Tallinna linn valmistab ette setteuuringut järve sisekoormuse hindamiseks. Nende andmete põhjal saab otsustada, kas lisaks biomanipulatsioonile on vaja puhastada sissevoolusid, siduda fosforit või rakendada muid võtteid järve seisundi parandamiseks. Projekti LIFE WetEST rahastavad Euroopa Liidu LIFE programm ja Eesti riik kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. Lisateave projekti LIFE WetEST veebilehel ja Facebookis. Teavet Eesti veekogude seisundi kohta leiab Keskkonnaagentuuri kaardiloost . Artikkel ilmus 2. oktoobril 2026 Haabersti linnaosa lehes Harku järve biomanipulatsioon Autor WetEST WetEST