Miks kulutavad Läti ülikoolid tuhandeid eurosid välisüliõpilaste värbamiseks?
Läti ülikoolides väheneb kohalike üliõpilaste arv, kuid välisüliõpilaste osakaal kasvab — eelmisel aastal moodustasid nad 16% kõigist üliõpilastest. Läti parlament arutas maikuus parlamendikomisjoni lõpparuannet, mis soovitab seada kvoodid kolmandate riikide kodanikele elamislubade andmisel ning piirata ka välisüliõpilaste arvu. Välisüliõpilaste majanduslik mõju on hinnanguliselt 385 miljonit eurot aastas, kuid nende värbamine nõuab märkimisväärseid kulutusi. Daugavpilsi ülikool … Loe edasi
Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja annavad välja albumi kõigi Beethoveni tšellosonaatidega
12. juunil esitlevad Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja rahvusraamatukogu tornisaalis kahe kontserdiga oma tuleva aasta alguses ilmuvat suurprojekti: albumit, kuhu on koondatud kõik Beethoveni tšellosonaadid. Beethoveni viie tšellosonaadiga kauamängiv valmib järgmise aasta esimeseks pooleks, kui tähistatakse Ludwig van Beethoveni 200. surma-aastapäeva. Salvestus toimub Berliini Teldex stuudios. Marcel Johannes Kits ütles, et Beethoveni-projekt on pikalt … Loe edasi
Euroopa kallimad eluasemeturud: Zürich maksab üle 18 000 euro ruutmeetri kohta
Uus Global Property Guide’i edetabel näitab, et Euroopa kallimad eluasemeturud koonduvad Šveitsi ja Luksemburgi, kusjuures Zürich juhib edetabelit hinnaga üle 18 000 euro ruutmeetri kohta — rohkem kui kaks korda kõrgem kui Pariisis. Kümne kallima linna seas on ka mitmed Põhja-Euroopa pealinnad. Stockholm (8 380 eurot/m²) avab top 10 nimekirja ning on viimase kahe aastaga … Loe edasi
Vulkaanipursked on Hiinasse rohkesti näljahäda toonud
Suured vulkaanipursked võivad mõjutada ka ilmastikku ja on inimkonna ajaloos toonud seeläbi mõnikord kaasa ka põuda, üleujutusi, ikaldust ja näljahäda. Nüüd selgub, et vähemalt Hiina ajaloos on vulkaanide roll olnud suurem kui seni arvatud. Värske teadusuuring, mis vaatles enam kui nelja sajandi kohta leitud andmeid, on vulkaanipursete ja toidupuuduse seosed Hiinas senisest selgemini esile toonud. … Loe edasi
Balti peaministrid kohtuvad Zelenskõiga Tallinnas
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtub Tallinnas Balti ja Põhjamaade peaministritega, aga ka Eesti presidendi Alar Karise ning peaminister Kristen Michaliga. Ukraina delegatsiooni kuulub välisminister Andrii Sõbiha. Nn Põhja-Balti 8 (NB8) riigid on olnud Ukraina tugevaimad toetajad – kokku on nad andnud Ukrainale 42 miljardit eurot abi, mis Michali sõnul on elaniku kohta arvestatuna maailma suurim. … Loe edasi
Läti ei plaani esmaspäeval alla lastud drooni vraki otsinguid jätkata
Pärast esmaspäevast drooni allatulistamist tekkis kaks teooriat selle kohta, kuhu droon võis kukkuda. Vraki otsinguid viidi läbi Rogovka küla lähedal Nautrēni vallas, kuigi droon tulistati alla Bērzgale valla kohal. Läti Rahvuskaitse (NBS) esindaja Tūtins teatas, et esmaspäevasel otsingul ei leitud midagi ning teisipäeval pole kavas otsinguid jätkata, välja arvatud juhul, kui tehakse teistsugune otsus. Tūtinsi … Loe edasi
Läti loodusuurija Guntis Eniņš suri 92-aastaselt
Läti tuntud loodusuurija ja põlispuude kaitsja Guntis Eniņš on lahkunud 92-aastaselt. Erialalt insener, kuid südamelt looduskaitsja, tuvastas ja dokumenteeris Eniņš enam kui 900 väärikat, ajaloolist puud üle kogu Läti. Koos luuletaja Imants Ziedonis’ega asutas ta rühma, mis pühendus põlispuude vabastamisele – ühisettevõtmiste käigus puhastati Läti võimsamate puude ümbrused alusmetsa ning risust, et puud saaksid vabalt … Loe edasi
Eesti suurkiskjate levikualad laienevad jõudsalt
Uuendatud imetajate levikuatlas annab ülevaate kõigi Eesti looduses vabalt elavate imetajaliikide levikust. Vaatlusandmete põhjal selgub, et eriti hästi läheb suurkiskjatel, samas kui lendorava levilad on viimase 25 aastaga jõudsalt vähenenud ning unilased on suisa välja surnud. Keskkonnaagentuuri ning Eesti Terioloogia Seltsi koostöös valminud levikuatlas võrdleb kahte perioodi: 1980–1999 ja 2000–2025. Atlase kaardilugu põhineb erinevatesse andmebaasidesse … Loe edasi
Sulev Reisberg: terviseandmed võivad päästa elusid, kui need tööle paneme
Eesti terviseandmed võiks päästa elusid, kuid killustunud süsteemi, aeglase ligipääsu ja ülereguleeritud andmekasutuse tõttu on need otsustajatele ja arstidele kättesaamatud. Andmed on vaja võtta päriselt kasutusse – luua lihtsam õigusruum, kehtestada ühtsed standardid ning käivitada kiire pilootprojekt, mis teeb ravikvaliteedi reaalajas nähtavaks, kirjutab Sulev Reisberg algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris. Loe täispikka artiklit: ERR
ELi rändepakett jõustub: kas liikmesriigid on valmis?
ELi rände- ja varjupaigapakett jõustub täielikult 12. juunil 2025, tuues kaasa rangemad piirikontrollid, ühtlustatud varjupaigareeglid ja uue digitaalse seiresüsteemi ebaseadusliku rände piiramiseks. Vahetult enne seda leppisid Euroopa Nõukogu ja parlament kokku nn tagasisaatmiskeskuste loomises väljaspool ELi piire, kuhu paigutatakse inimesed, kellel puudub õigus ELis viibida. Pakett, mis jõustus 2024. aastal koos kaheaastase üleminekuperioodiga, näeb ette … Loe edasi