Teadus

Sotsiaalmeedia ajastul levivad sõnumid kiiremini kui kunagi varem, kuid sageli kaotavad need teel oma algse tähenduse. Nähtust nimetatakse sõnumi moondumuseks — protsessiks, mille käigus väide, tsitaat või idee eraldatakse oma algsest kontekstist ning omandab jagamise käigus uue, sageli moonutatud tähenduse. Tüüpiline näide on ekraanipilt avaliku elu tegelase ütlusest, mis levib viraalselt, tekitades viha, kaitsvaid reaktsioone … Read more

Teadlased on avastanud, et sporotrikoosi põhjustav seen Sporothrix brasiliensis, mida seni peeti peamiselt kodukaslaste haiguseks, esineb ka metsloomade siseorganites. Sporotrikoos on seeninfektsioon, mis levib tavaliselt kasside kriimustuste ja hammustuste kaudu ning põhjustab tõsiseid nahakahjustusi nii loomadel kui ka inimestel. Uuring avaldati märtsis ajakirjas Mycopathologia. Leiu tähtsus seisneb selles, et metsloomad võivad toimida haiguse reservuaarina ja … Read more

Hispaania teadlased Valencia Polütehnilisest Ülikoolist (UPV) ja Alicante Ülikoolist on välja töötanud uue meduusivastase ujukpoi, mis aitab takistada meduuside jõudmist rannikule ning vähendab seeläbi suplejate nõelamise ohtu. Uus seade on mõeldud paigaldamiseks rannaaladele, kus meduuside esinemine on sage probleem. Poi toimib tõkkena, mis peatab meduusid enne, kui need jõuavad ujumisalale. Vahemere rannikul on meduuside arvukuse … Read more

Teadlased on ligi sajandi jooksul teadnud, et vertikaalse maapinna liikumine — maapinna tõus ja vajumine — mõjutab kohalikku meretaset. Kui maapind vajub, tõuseb meretase maa suhtes. Seni eeldati, et see protsess toimub ajas ühtlase kiirusega. Kuid Floridas asuva Kesk-Florida Ülikooli (UCF) teadlase Thomas Wahli juhitud uurimisrühm on avastanud, et maapinna vajumine on läbinud muutliku kiirusega … Read more

Arizona osariigi ülikooli teadlased on loonud veebipõhise rakenduse nimega Cool Routes, mis aitab jalakäijatel leida kuuma ilmaga kõige jahedamaid ja varjulisemaid teekondi. Rakendus kombineerib tunnikaupa uueneva ilmaennustuse ning tänavatasemel varjuandmed, et arvutada optimaalseid marsruute, mis minimeerivad kokkupuudet otsese päikesekiirguse ja kuuma pinnasega. Arizona kliima on eriti karm — päike põletab intensiivselt ning asfalt kiirgab kuumust … Read more

Öötaevas on inimkonnale läbi ajaloo tundunud muutumatu ja püsiv, kuid tegelikkuses on Linnutee galaktika ajalugu täis dramaatilisi sündmusi. Miljardeid aastaid tagasi põrkas Linnutee kokku teise galaktikaga, mida teadlased nimetavad Gaia-Enceladuseks. See katastroofiline kokkupõrge muutis põhjalikult meie galaktika struktuuri ja tähtedevahelist keskkonda — see nn ümberjuhtimissündmus kujundas Linnutee selliseks, nagu me seda täna tunneme, mõjutades tähtede … Read more

Hiinas asuv suur maa-alune detektor avaldas kolmapäeval oma esimesed olulised tulemused, mis käsitlevad universumi salapäraseid osakesi – neutriinoid, mida tuntakse ka kui kummitusosakesi. Neutriinod on äärmiselt väikese massiga laenguta elementaarosakesed, mis läbivad peaaegu igasuguse aine takistamatult, mistõttu on nende tuvastamine erakordselt keeruline. Just seetõttu nimetatakse neid sageli kummitusosakesteks. Hiina detektor on rajatud maa alla, et … Read more

Austraalias tõi ABC Four Cornersi uuriv saade juuni alguses esile tunnistused Uus-Lõuna-Walesi politsei liigsest jõukasutusest avalikkuse vastu. See tõstatas taas küsimuse, kas kohustuslike kehakaamerate kasutamine tegelikult vähendab politseivägivalla juhtumeid. Kehakaamerad on mitmetes riikides kasutusele võetud lootusega suurendada politseitöö läbipaistvust ja vähendada väärkohtlemist. Uuringud annavad aga vastuolulisi tulemusi: mõned näitavad, et kaameraid kandvad politseinikud kasutavad vähem … Read more

Toronto Mississauga ülikooli uus uuring näitab, et lapsed õpivad multifilme vaadates palju enamat kui lihtsalt süžeed – nad omandavad ka seoseid välismaise aktsendi ja moraalse iseloomu vahel. Uurimus paljastab, et animafilmides kasutatakse võõrast aktsenti sageli pahalaste tunnusmärgina, mis võib kujundada laste arusaamu sellest, millised inimesed on usaldusväärsed või ohtlikud. Kui pahategijad kõnelevad võõra aktsendiga, hakkavad … Read more

Teadlased on esitanud uue teooria, mille kohaselt võisid väikesed mineraalsed nanoosakesed olla varjatud mootorid, mis muutsid varase Maa keemia elu esimesteks ehitusplokkideks. Nende nn nanosaümide ehk looduslike katalüsaatoritena toimivate osakeste abil püütakse selgitada, kuidas eluta aine muutus järk-järgult elusateks süsteemideks. Nanoosakesed võisid toimida nii looduslike katalüsaatoritena kui ka energiatöötlejatena, kiirendades keemilisi reaktsioone, mis olid vajalikud … Read more