Ukraina kasutab innovaatilist droonitõrje-süsteemi Vene mehitamata lennukite vastu

Ukraina on esimese riigina maailmas kasutanud lahinguväljal õhutõrjedroonide (püüdurdroonide) massiliselt Vene Shahed ja Geran tüüpi mehitamata õhusõidukite rünnakute tõrjumiseks. Need väikesed ja odavad droonid (makstavad ühe-kahe tuhande dollari jagu) on muutunud tõhusaks vahendiks ja moodustavad osa Ukraina omatehtud pikamaa ründedroonide vastase kaitesesüsteemi unikaalsest kompleksist. Loe täispikka artiklit: Postimees

Droonid kannavad miinipildujamune täpsemalt ja kiiremini kui vanad süsteemid

Ukraina ettevõte Ukrainian Armor arendas FPV-drooniga UB82D uut relvasüsteemi, mis ühendab 82 mm miinipildujamoonast ja mehitamata õhusõidukist. Drooni saab lahinguvalmis seada viies minutis ilma keerulise lisavarustuseta. Ettevõte töötab juba 120 mm miiniga versioonil, mis näitab, et traditsioonilised relvad saavad droonitehnoloogia abil uue elu. Loe täispikka artiklit: Postimees

Venemaa korraldas Kiievile ühe suurima õhurünnaku, surma sai neli inimest

Venemaa viis pühapäeva öösel läbi Ukraina peaalinnas Kiievis ulatuslikku õhurünnakut, kasutades umbes 600 drooni ja 90 raketti. Rünnakus hukkus neli inimest ja umbes 100 sai vigastada. Kahjustada jäid tsiviiltaristu, sealhulgas kaubanduskeskus, turg ja metroopeatus, kuigi kohalike elanike sõnul polnud nende läheduses sõjalisi objekte. Loe täispikka artiklit: ERR

Venemaa ründas Kiievit massiivselt, kasutades tõenäoliselt Orešnik-rakette

Venemaa tabas Kiievit ulatusliku rünnakuga, mis hõlmas droonide, ballistiliste rakettide, tiibrakettide ja tõenäoliselt kahe Orešnik hüpersonilise keskmaaraketiga. Rünnakus hukkus vähemalt üks inimene ja sai vigastada 20 inimest. Putin teatas rünnakust päev pärast seda, kui Ukraina droon tabas kooli ühiselamu Luhanski oblastis. Loe täispikka artiklit: ZeroHedge

Gruusia võimud panevad «omasid» vangi

Gruusia sisepoliitikas tekitab suurt kõneainet endiste kõrgete riigiametnike kinnipidamine ja kriminaalasjade avamine riigi mitteametliku juhi Bidzina Ivanišvili korraldusel. Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev käsitleb sündmust kui märkimisväärset poliitilist arengut. Loe täispikka artiklit: Postimees

Rubio vihjab USA-Iraani kokkuleppele – Hormuse väina avamine läheneb

USA välisminister Marco Rubio teatas märkimisväärsest edusammust USA-Iraani läbirääkimistel, mis võiksid viia Hormuse väina taasavamiseni. President Trump kinnitas, et kokkulepe on „suuresti läbi räägitud” ja avaldatakse peagi. Iraani poolsemametlik meedia nimetab aga kokkuleppe väljakuulutamist „tegelikkusest kaugeks”. Loe täispikka artiklit: ZeroHedge

Massiline sisseränne maksis Saksa maksumaksjatele 2025. aastal üle 40 miljardi euro

Saksa rahandusministeeriumi andmetel kulutati 2025. aastal föderaalsel tasandil rändele 24,8 miljardit eurot, kuid koos liidumaa- ja kohalike omavalitsuste kuludega ületab koguarv tõenäoliselt 40–50 miljardit eurot. Kulud hõlmavad eluasemist, sotsiaaltoetustest ja lõimumiskursustest, kuid ei arvesta politsei- ja tervishoiukulusid ega varjatud mõjusid nagu kõrgemad üürihinnad ja pikemad ravijärjekorrad. Loe täispikka artiklit: ZeroHedge