Loodus

2025. aastal loendati Veneetsia laguunis rekordilised 24 000 flamingot – 6 000 rohkem kui aasta varem. Flamingod hakkasid laguunis ilmuma 2000. aastate alguses ning ornitoloog Alessandro Sartori sõnul on laguun nüüd üks tähtsamaid talvitumispaiku kogu liigi levilas. Lindude saabumine on märk laguuni heast seisundist ja sobivusest toitumisalana. Üle 90 protsendi loendatud lindudest viibib põhjalaguunis, kus … Loe edasi

Maailma mageveereservid kahanevad enneolematult kiires tempos. NASA GRACE-satelliitide kahe aastakümne andmed näitavad, et alates 2002. aastast suureneb veekadu kannatavate maa-alade pindala igal aastal kahekordselt California osariigi pindalaga. Kahanemine hõlmab nii järvi, jõgesid kui ka põhjavee-kihistuid. Kõige raskemini on mõjutatud Põhja-Ameerika läänerannik, Kesk-Ameerika, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia. Näitena on Suur Soolajärv kaotanud ligikaudu 73% veest ja 60% … Loe edasi

Riigiliku sadamate võrgu boid registreerisid 18-s 29-st mõõtejaamast rekordiline merevee temperatuurid mais — alates Galiciast ja Kantaabria rannikust kuni Vahemereni. Kõrgeim näit, 26,58°C, mõõdeti Mahóni lähistel. Loe täispikka artiklit: Euronews

Riiklike sadamate seirevõrgustik registreeris mais kõigi aegade temperatuurirekordid 18-l 29-st bojast, alates Galiciast ja Kantaabria rannikust kuni Vahemerega, küündides Mahóni lähistel 26,58°C-ni. Loe täispikka artiklit: Euronews

Keskkonnaühendused on juba pikka aega väljendanud muret, et projekt võib ohustada piirkonna elurikkust ning häirida lindude rändeteid. Loe täispikka artiklit: Euronews

1. juunist algas Atlandi ookeani, Kariibi mere ja Mehhiko lahe orkaanihooaeg, mis kestab 30. novembrini. USA riiklik ookeani- ja atmosfääriamet (NOAA) prognoosib tänavu keskmisest vähem nimistorme tänu El Niño nähtusele, mis pärsib orkaanikujunemist Atlandi piirkonnas. Prognoosi kohaselt tekib 8–14 nimelistormi, millest 3–6 võib jõuda orkaanitasemele ja 1–3 tugevaks orkaanikategooria 3–5 tasemeni. Keskmiseks hooajaks peetakse 14 … Loe edasi