Põhja-Euroopas laastavad kuumalained üha sagedamini, kuid piirkonna majad on ehitatud soojust hoidma, mitte välja laskma — nii muutuvad need kuumadel päevadel tõelisteks ahjudeks. Ühendkuningriigi kliima muutuste komitee soovitab paigaldada kliimaseadmed kõikidesse hooldekodudesse ja haiglatesse järgmise kümne aasta jooksul ning koolidesse 25 aasta jooksul. Ometi on kliimaseadmetel märkimisväärsed puudused: paigaldus maksab keskmiselt 2 500 naela (2 895 eurot) toa kohta ning kliimaseadmed tarbivad koos ventilaatoritega kümme protsenti kogu maailma elektrist, lastes samal ajal atmosfääri võimsaid kasvuhoonegaase. Mõnes USA ja Lähis-Ida piirkonnas moodustab jahutamine tipptunnil 70 protsenti elamumajanduse elektriraiskamisest. Hispaania on loonud laialdase kliimavarju-võrgustiku, kus avalikes ruumides — raamatukogudes ja muuseumides — saab tasuta jahedust nautida. Sicíilias, kus autor kuus aastat tagasi Ühendkuningriigist elama kolis, elab suur osa inimesi ilma kliimaseadmeta. Seal on põlvest põlve pärandatud teadmised: kuidas maja ehitada, millal aknaid avada ja sulgeda ning kuidas päevakava kuumaga kohandada. Kõige tõhusam lahendus ülemaailmsele kuumakriisile jääb siiski fossiilkütustest loobumine.
