Swedbanki Finantsinstituudi ja küsitlusfirma SKDS koostöös läbi viidud uuring 1005 Läti elaniku seas vanuses 18–75 näitab, et rahaline stress on laialt levinud. Kõige sagedasem stressiallikas on hinnatõus ehk inflatsioon, mida nimetas 64% vastanutest. Teisel kohal on tervishoiukulud ja ootamatud suured väljaminekud (49%), kolmandal kohal säästude puudumine ettenägematuteks olukordadeks (39%). Üle kolmandiku elanikest muretseb ka tulevase sissetuleku ja töökoha ebakindluse (37%) ning igakuiste kulude katmise pärast (37%). Rahaline stress mõjutab enim psühholoogilist ja emotsionaalset heaolu — ärevust, rahutust või masendust kogevad pooled rahalistest muredest mõjutatud vastanutest. Umbes kolmandik tunnistab, et rahamured vähendavad nende keskendumisvõimet ja töövõimet. 61% vastanutest leiab, et tööandjad saavad rahalist stressi leevendada ka muul viisil peale palgatõusu. Enim soovitud tööandja hüvitis on ravikindlustus (91%), millele järgnevad rahalised boonused (88%), elu- või õnnetusjuhtumikindlustus (79%), lisapuhkus (71%) ja tööandja sissemaksed kolmanda samba pensionisse (66%). Samas ilmneb suur lõhe ootuste ja tegelikkuse vahel: ravikindlustust pakub 58% tööandjatest, kuid elu- või õnnetusjuhtumikindlustust vaid 16% ja kolmanda samba pensionimakseid ainult 5%.
