ELi rände- ja varjupaigakokkulepe hakkab täies mahus kehtima 12. juunil 2025. Selle eesmärk on luua ühtne, õiguslikult siduv Euroopa süsteem piiriekraanide kiirendamiseks ja varjupaigataotlejate vastuvõtmise jagamiseks liikmesriikide vahel. 2025. aastal esitati ELis 669 400 esmast varjupaigataotlust ja registreeriti 178 000 ebaseaduslikku piiriületust. Suurima koormuse kannavad viis Kesk-Vahemere marsruudi äärset riiki – Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreeka –, mis võtsid vastu 83% kõigist taotlustest. Piiririikidel puudub füüsiline võimekus taotlejaid majutada ning menetlemine võib võtta aastaid. Kokkulepe kohustab mittepiiririike kas võtma aastas vähemalt 30 000 varjupaigataotlejat ümber oma territooriumile või maksma ühisfondi ligikaudu 20 000 eurot iga tagasilükatud taotleja eest. Samuti peab piiririikides toimuma isiku-, tervise- ja julgeolekukontroll seitsme päeva jooksul taotleja saabumisest. Eraldi direktiiv reguleerib väljasaatmisvolitusi. Euroopa Komisjoni hinnangul on rakendamine jõudsalt edenenud, kuid küsimus, kas riigid on tegelikult valmis, on endiselt lahtine.
