Uus filosoofiline käsitlus seab kahtluse alla ühe füüsika põhikontseptsiooni — nn plokkuniversumi idee, mille kohaselt minevik, olevik ja tulevik eksisteerivad kõik korraga ajatus tervikus. Filosoofid ja füüsikud on pikalt debateerinud selle üle, kas aegruum on midagi, mis tegelikult eksisteerib, või üksnes matemaatiline vahend nähtuste kirjeldamiseks. Uus argument väidab, et füüsikud ajavad omavahel segamini kaks põhimõtteliselt erinevat mõistet: asjad, mis eksisteerivad, ja sündmused, mis lihtsalt toimuvad. See segadus võib viia vääraste järeldusteni selle kohta, mida aegruum tegelikult on. Kriitika kohaselt ei ole plokkuniversumi mudel mitte niivõrd teaduslik tõde, kuivõrd filosoofiline eeldus, mis on sisse kirjutatud kaasaegsesse füüsikasse. Kui see eristus on tõepoolest hägustunud, võib see tähendada, et meie arusaam reaalsuse olemusest — eriti aja loomusest — vajab põhjalikku ümbermõtestamist. Uuring kutsub üles suuremale selgusele selle vahel, mida füüsika matemaatiliselt kirjeldab ja mida see kirjeldus tegelikkuses tähendab.
