20. mail käivitati Leedus esmakordselt ELi ja NATO pealinnas avalik varjumishoiatus, kui Leedu õhuruumi sattus drooni. Vilniuse elanik Rūta Gaškauskaitė jooksis lähima varjendi juurde, kuid leidis selle lukus olevat. Alles kolmas varjend tema kodu lähedal õnnestus avada – pärast ligi 20-minutilist ootamist. Pärast hoiatuse tühistamist hakkas laekuma teateid elanikelt, kes leidsid koolide varjendid suletuks või ei pääsenud neisse sisse. Leedu peaminister Inga Ruginienė vabandas avalikult sideprobleemide pärast ning lubas korralda protseduuride ülevaatuse. Kaitseministeeriumi aseminister Tomas Godliauskas tunnistas, et varjenditesüsteemis on “lünki, mida soovime kõrvaldada”. 2024. aasta lõpus oli Leedus 6 344 varjendit, mis kataksid 53% elanikkonnast. Riigikontroll on varjendite vähesust varasemalt kritiseerinud. Godliauskas soovib kahekordistada lasketiirude arvu praeguselt 67-lt ning luua modulaarsete õppekeskuste võrgustiku, mis toimiksid ka varjenditena. Leedu on Venemaa ja Valgevene vahele kiilutuna aastaid hoiatanud Balti naabreid Venemaaga kaasnevatest ohtudest.
