Euroopa Liidus töötab iga üheteistkümnes töötaja nn tahtmatus mittestandartses tööhõives — see tähendab, et inimesed liiguvad ühelt osa- või tähtajaliselt töölt teisele, kuna ei leia püsivat täiskohaga töökohta. Eurofound hoiatab, et tegelik arv võib olla veelgi suurem, eriti noorte hulgas.
Geograafiliselt jaguneb Euroopa kolme rühma. Kõige ebastabiilsemad tööturud on Vahemere-äärsetes riikides (v.a Soome). Itaalia on pingereas esikohal — peaaegu iga viies töötaja on tahtmatult osa- või tähtajalisel tööl ning alates 2006. aastast on see näitaja kasvanud 6 protsendipunkti võrra. Hispaanias on vastav määr 17%, Küprosel, Portugalis ja Kreekas üle 12%. Madalaim on näitaja Kesk- ja Ida-Euroopa hiljutistel EL-i liikmetel ning jõukamatel riikidel nagu Austria, Saksamaa ja Madalmaad (4–5%).
Tüüpiline ebakindla tööhõivega töötaja on põhiharidusega lihttööline. Naised on meestest rohkem ohustatud — suurimad soolised lõhed esinevad Prantsusmaal ja Saksamaal. Eurofound nimetab põhjusena otsest diskrimineerimist tööturul.
Poola on vähendanud ebakindlate töökohtade osakaalu 22 protsendilt 7 protsendile, piirates ajutisi lepinguid seadusandlikult. Hispaania on kehtestanud hooajatöötajatele erilise lepinguvormi.