Rabobanki vanemstrateeeg Stefan Koopman võrdleb USA ja Iraani tuumaläbirääkimisi Zenoni paradoksiga, mille kohaselt jooksja ei jõua kunagi finišisse, sest iga samm vähendab vahemaad poole võrra, kuid lõppu ei saavutata kunagi. Mõlemad pooled on põhimõtteliselt kokku leppinud tehingu raamistikus: 60-päevane relvarahupikendus, Hormuzi väina avamine ja sanktsioonide leevendamine vastutasuks tuumapiirangute eest. Ometi tekib iga näilise läbimurde järel uus takistus — vaidlused keele, järjestuse ja täitmise üle ning isegi küsimus, kes kirjutab lepingule esimesena alla. Tasakaal on äärmiselt habras: Iraaniga seotud Tasnimi agentuur teatas, et Iraani läbirääkijad katkestaksid kõnelused Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonis Hezbollah’ vastu ning hoiatas Houthide võimaliku kaasamise eest Bab al-Mandebі väinas. Naftahinnad hüppasid 7%, dollar tugevnes ja aktsiaturgude futuurid langesid. Tunnid hiljem teatas Trump, et Iisrael ja Hezbollah rahustuvad ning läbirääkimised Iraaniga edenevad kiiresti — fraas, mida on kuulda olnud juba nädalaid. Naftahinnad taastusid, kuid skeptitsism on asjakohane.
