Ühendkuningriik ja EL leppisid kokku 100 000 noore aastases liikuvuskavas, tasud jäid lahtiseks

Analüüs: Euroopa — 21. novembril 2026

Ühendkuningriik leppis ELiga kokku noorte liikuvuskavas, mis hõlmab kuni 100 000 inimest aastas; ülikooli õppemaksude küsimus jäi lahendamata

Peaminister Andy Burnham viibis 20. novembril Brüsselis teisel ametlikul ELi ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel. Seal jõuti kokkuleppele noorte liikuvuskavas, mis lubaks kuni 100 000 noorel eurooplasel aastas Suurbritannias elada, õppida ja töötada. Sama palju noori britte saaks võimaluse minna ELi riikidesse. ELi allikad ütlesid Europa Pressile, et kava oli üks kolmest kokkuleppest, mis valmisid vahetult enne kõnelusi Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Lahenduseta jäi ELi üliõpilaste õppemaksu küsimus: pärast Brexitit on nad maksnud rahvusvahelistele üliõpilastele kehtivaid tasusid. Brüssel soovib võrdset kohtlemist, London on pakkunud tasude alandamist, kuid mitte nende võrdsustamist. Läbirääkijad andsid endale kuus kuud. Üks ELi ametnik ütles Associated Pressile, et ülejäänud kokkulepete jõustumine sõltub selle aja jooksul õppemaksu küsimuses kokkuleppele jõudmisest; teiste allikate sõnul kavatsevad 27 liikmesriiki kokkulepped siiski ühel ajal allkirjastada.

Suurbritannia oli algul pakkunud ülempiiriks 50 000 inimest. Konservatiivide juht Kemi Badenoch ütles, et kokkulepe tooks Ühendkuningriiki 100 000 noort rohkem, kes hakkaksid töökohtade pärast „konkureerima“. Tippkohtumise alguses kirjutanud Wolfgang Münchau hinnangul esitasid mõlemad pooled valesid küsimusi: Briti võimulolijad arutasid endiselt taasliitumise eeliseid, Brüssel aga keskendus sellele, kuidas kaitsta Ukrainale antavat abi Marine Le Peni võimaliku veto eest. Tema sõnul oleks kasulikum küsida, mida Ühendkuningriik saab ELile pakkuda – sidemeid tehisintellekti valdkonnas ja toimivat kapitaliturgu –, sest liidu praegusel kujul annaks liikmesus Suurbritanniale vähe.

Faktid ja poliitika viivad eri suundades. Liikuvuskava ülempiir, vaidlus õppemaksu üle ja kokkulepete ühel ajal allkirjastamise plaan tähendavad piiratud tehnilist suhete korrastamist. Burnham on öelnud, et sooviks näha Suurbritanniat oma eluajal taas ELiga ühinemas, kuid mitte praeguse parlamendi koosseisu ajal. Õppemaksu küsimus hoiab ülejäänud paketti pantvangis: kui seda ei lahendata, võib ka muu kokkulepe takerduda. Paberil tagatud vastastikkus ei näita, kes kava tegelikult kasutama hakkab, ega lahenda selle vastuolu Briti tööturupoliitikaga.

Moskva ei soovi Kallast Ukraina-kõnelustele ELi saadikuks; ELi juhid olid ta juba delegatsioonist välja jätnud

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles 20. novembril, et ELi välispoliitikajuht Kaja Kallas ei tohiks osaleda Ukraina sõja lõpetamise kõnelustel, sest tema kohalolek nurjaks iga rahualgatuse. Reutersile viidates vahendas Brussels Signal Zahharova väidet, et huvi sellise läbirääkija vastu näitab Brüsseli soovi „nurjata kõik rahualgatused“. Ta lisas, et Venemaa on endiselt valmis dialoogiks igaühega, kes soovib konstruktiivselt kaasa aidata.

Vastuseis tuli nädal pärast seda, kui ELi juhid olid juba otsustanud Kallasele seda ülesannet mitte anda. 13. novembril Dublinis toimunud mitteametlikul tippkohtumisel loobusid nad mõttest määrata seni Abu Dhabis peetud USA vahendatud kõnelustele üks saadik. Costa sõnul esindaksid Euroopat ELi institutsioonid ja E5 – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Ühendkuningriik – ühise meeskonnana. Eesti endine peaminister Kallas, kes on öelnud, et EL ei saa kunagi olla Moskva ja Kiievi vahel neutraalne vahendaja, oli end ise välja pakkunud ning viitas hiljem Lissaboni lepingule. Selle järgi on kõrge esindaja ülesanne juhtida ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Pärast 16. novembril toimunud välisministrite kohtumist ütles Kallas, et jääb oma sõnade juurde ja on valmis seda tööd tegema.

Vastuolu puudutab nii institutsioone kui ka Kallast ennast. Aluslepingud annavad talle rolli ühises välis- ja julgeolekupoliitikas, ent valitsusjuhid jätsid koha läbirääkimistel riikide juhtidele ning Costa ja von der Leyeni abidele. Moskva vastuseis on seega osalt üleliigne: ELi pealinnad olid juba pidanud Kallast liiga erapoolikuks, et ta läbirääkimistel osaleks. Lahtiseks jääb, kas viie riigi ja ELi institutsioonide koostöö võimaldab Euroopal rääkida ühel häälel või jääb Euroopa kõneluste juurde ilma nende käiku määramata.

Allikad: UnHerd, Brussels Signal, Brussels Signal.

Leave a Comment