Analüüs: Globaalne — 20. novembril 2026
Trump, Xi ja Putin tegid Shenzhenis rahudeklaratsiooni, kuid Ukraina ja Iraani suhtes kokkuleppeid ei sündinud
Presidendid Donald Trump, Xi Jinping ja Vladimir Putin kohtusid 19. novembril Shenzhenis APECi kohtumise kõrval 90 minutiks. See oli kolme juhi esimene ühine kohtumine. Nad avaldasid neljapunktilise „Rahudeklaratsiooni“, mis käsitles ÜRO reformi, rafineeritud naftatoodete pakkumise suurendamist, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuse piiramist ja kõnelusi tuumaohu vähendamiseks. Tekstis korrati, et „tuumasõda ei ole võimalik võita ja seda ei tohi kunagi pidada“, kuid selles ei seatud tähtaegu, arvulisi eesmärke ega relvarahu tingimusi. Xi nimetas kohtumist murranguliseks; Trump ütles, et kolmel riigil on eriline vastutus ülemaailmse dialoogi eest.
Kohtumisele eelnesid vabariiklaste kaotused USA vahevalimistel, lahenduseta USA–Iraani sõda, mis on jõudnud üheksandasse kuusse, ning ligi viis aastat kestnud sõda Ukrainas. Putin oli 12. novembril Moskvas kohtunud USA saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga ning keeldunud loobumast nõudmistest annekteeritud Ukraina piirkondadele või nõustumast välisriikide rahuvalvajatega. USA ja Hiina kaubandusrahu aegub 10. jaanuaril ning Washington on karmistanud Hiina ettevõtetele mõeldud kõrgtehnoloogiliste kiipide litsentsinõudeid. Eraldi kahepoolsel kohtumisel hoiatas Xi Ühendriike, et need ei põhjustaks Taiwani küsimuses „suuri tagasilööke“; Xinhua teatel ütles Trump, et Washington ei toeta Taiwani iseseisvust. Kremli sõnul keskendus Trumpi ja Putini 40-minutiline kohtumine peamiselt Ukrainale.
Deklaratsioonist välja jäetu oli sama märkimisväärne kui selle sisu. Ukraina ega Iraani jaoks ei sündinud lahendust, pärast New STARTi aegumist 2026. aasta veebruaris ei lepitud kokku siduvates tuumarelvastuse vähendamistes ning puudus mehhanism sõdu põhjustavate vaidluste lahendamiseks. Analüüs: ühispilt aitas Pekingil täita APECi võõrustaja rolli ja andis Trumpile pärast vahevalimisi diplomaatilise lava, Putin aga istus kahe suurima majanduse juhi kõrval Ukrainas järeleandmisi tegemata. Lahtiseks jääb, kas raamistik viib jätkukõnelusteni või jääb ühiseks avalduseks rahulolematusest Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja ÜRO ebatõhususega.
Huthid ründasid Ar-Riyadi finantspiirkonda, Valge Maja kaalub uusi lööke Iraani vastu
Jeemeni huthid ründasid 19. novembril Ar-Riyadi finantspiirkonnas kõrghoonet. Saudi Araabia tsiviilkaitse teatel sai hoone kahjustada, kuid keegi viga ei saanud. Katar, Kuveit ja Pärsia lahe koostöönõukogu mõistsid rünnaku hukka. See toimus ajal, mil huthide väitel tappis või haavas Saudi Araabia õhurünnak Jeemenis 19 inimest. Bloomberg ja New York Times teatasid, et Ühendriigid kaaluvad uusi lööke Iraani vastu ning Iisrael soovib nelja- kuni seitsmepäevast õhurünnakute kampaaniat. President Trump ütles Fox Newsile, et Iraan võib püüda arendada keemia- ja biorelvi pärast seda, kui tema võimalused tuumavaldkonnas „suleti“.
Umbes 28. veebruaril alanud USA–Iraani sõda on kestnud 265 päeva. Eelmisel päeval ründas Iraan Kuveiti ja Bahreini. Iraani suursaadik Viinis ütles IAEA nõukogule, et Teheran ei luba piiramatut juurdepääsu tuumarajatistele, kuni püsib USA ja Iisraeli uute rünnakute oht. Ta viitas järelevalve all olevate rajatiste ründamisele. Brenti toornafta avanes umbes 91,40 dollari juures barrelist; AAA andmetel maksis tavaline bensiin USAs 3,72 dollarit gallonist ja diislikütus 5,93 dollarit.
Vastuolu seisneb selles, et Washington arutab sõjategevuse laiendamist, kuigi kütusehinnad ja sõja kestus on juba muutunud poliitiliseks koormaks. Analüüs: lühike, Iisraeli toetatud löökide seeria ei avaks iseenesest Hormuzi väina uuesti, ei lõpetaks huthide võimet Ar-Riyadi rünnata ega taastaks IAEA järjepidevat ülevaadet Iraani tuumategevusest. Selle asemel võib see laiendada konflikti, mis juba kahjustab Pärsia lahe finants- ja energiataristut.
Iraan hoogustab Hormuzi väinas tankerite ründamist, samal ajal kui naftahinnad langevad
Iraan on hoogustanud rünnakuid Hormuzi väinas liikuvate tankerite vastu, kuigi toornafta hind langeb ülepakkumise ootuses. Bloombergi kogutud andmetel jõudis rünnakute arv oktoobris sõjaaegse tipuni ja novembris on neid toimunud peaaegu iga päev. Windwardi andmetel tabati 11.–18. novembri nädalal Hormuzi lähedal viit tankerit; ADNOC Logistics kinnitas, et üht tema alust rünnati 17. novembril. Brenti toornaftaga kaubeldi umbes 91–92 dollari juures barrelist, märksa madalamal kui kuu varem, mil hind ületas 100 dollarit.
Pärsia lahe eksportijad on taastanud veomahte peamiselt Omaani lahes laevalt laevale ümberlaadimise ning väiksemate Suezmax- ja Aframax-tankerite abil pärast seda, kui Iraan võttis sihikule supertankerid. Omaani lahte saabuvate tühjade tankerite mahutavus on vähenenud augusti lõpu 130 miljonilt barrelilt 16. novembri seisuga 71 miljoni barrelini. Iraan teatab miinidest „loata“ laevateedel ja väidab, et ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS) Hormuzi väinale ei kohaldu. Turgudel peetakse siiski määravaks Pärsia lahe veomahtude taastumist, USA naftavarude kasvu ja võimalikku üleküllust 2027. aastal.
See eeldus sõltub sellest, kas tankerite edasi-tagasi veod jätkuvad ja laevaomanikud on sõjariski lisatasudest hoolimata valmis Pärsia lahe lasti vedama. Analüüs: kui saabuvaid tühje tankereid jääb napiks või Iraani kurnamisrünnakud tugevnevad, võib lõhe langevate hindade ja kasvava meresõiduriski vahel kiiresti kaduda ka ilma USA uue löökide seeriata.
Allikad: Asia Times. Antiwar.com. The American Conservative. OilPrice.com. OilPrice.com.