Sandia riikliku labori teadlaste uuring näitab, et tuumaplahvatusest lähtuvad röntgenikiired võivad asteroidi pinda kuumutada ja keha ohutumale trajektoorile lükata. Edu sõltub aga tugevalt sellest, millisele küljele löök suunatakse. Erinevalt siledatest keradest, mida arvutisimulatsioonides sageli kasutatakse, on päris asteroididel ebaühtlane pind ja ebakorrapärane kuju, mis muudab kiirguse mõju oluliselt.
Ajakirjas Icarus avaldatud töös leiti, et sama keha kiiritamine eri suundadest annab väga erineva tulemuse. Ühes simulatsioonis muutus asteroidi kiirus ühest suunast 3,9 millimeetrit sekundis, teisest vaid 0,8 millimeetrit sekundis. See on peaaegu viiekordne erinevus kõrvalekalde kiiruses ehk keha edasiliikumise kiiruse muutuses, mille plahvatus põhjustab.
Sandia füüsik Nathan Moore, kes uuringut juhtis, märkis, et sihtimise tähtsust oodati, kuid üllatas selle mõju suurus. Pöörlemisele võib mõju olla veelgi tugevam: teise simuleeritud asteroidi pöörlemiskiiruse muutus erines röntgenikiirte suunast sõltuvalt kuni 17 korda. Seetõttu on kuju tundmine ja löögi suuna hoolikas valik Maa kaitsmisel oluline.
Varasemad mudelid pidid valima keeruka kuju ja detailsete füüsikaliste jõudude arvutamise vahel, sest mõlema ühendamine nõudis liiga palju arvutusvõimsust. Uus algoritm ületab selle piirangu ja võimaldab uurida realistlikke kujusid, säilitades täpsuse röntgenikiire mõju arvutamisel. Tegu on seni kõige detailsema asteroidi kõrvalesuunamise simulatsiooniga. Uus algoritm on üle 1 600 korra kiirem, mis oli töö jaoks kriitiline. Uuringut rahastati Sandia labori suunatud teadus- ja arendustegevuse programmist.
Loe täispikka artiklit: 261106174532.htm