Euroopa Parlamendile hääletatakse kord viie aasta tagant, kuid see ei saa õigusakte algatada. Seaduseelnõusid esitab Euroopa Komisjon, kuhu kuulub 27 valimata volinikku, kelle määravad riigipead pärast kinniseid kokkuleppeid. Õigusaktid, mis kehtivad umbes 450 miljonile inimesele, kujundatakse nn kolmepoolsetes läbirääkimistes komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahel, mis toimuvad kinniste uste taga.
Brüsselis on läbipaistvusregistris ligi 18 000 organisatsiooni ja kümneid tuhandeid lobiste, üle 50 iga parlamendiliikme kohta. Endine parlamendiliige võib kuue kuu pärast ise lobistina tegutseda. Autori sõnul ei kohtu otsustaja harva nendega, keda otsused puudutavad, küll aga lobistidega. Qatargate näitas ka korruptsiooni. Süsteemil olevat struktuurne stiimul võtta vastu otsuseid, mida rahvas otse ei toetaks.
Mercosuri lepingut on peetud 25 aastat. Prantsusmaa hääletas 2026. aasta jaanuaris nõukogus vastu, kuid jäi vähemusse. Komisjon jagas tehingu kaheks tekstiks, sh kaubanduslepinguks, mis vajab hääletust Brüsselis. Parlament märkis, et see möödub riikide parlamentidest, ja saatis asja Euroopa Kohtusse. Komisjon on autori väitel rakendanud lepingut ajutiselt alates 1. maist 2026. 2005. aastal lükkasid Prantsusmaa ja Madalmaad Euroopa põhiseaduse rahvahääletusel tagasi; tekst tuli Lissaboni lepinguna tagasi ja ratifitseeriti parlamentides.
Sisserände puhul kehtestati 2015. aastal ümberpaigutamiskvoodid kvalifitseeritud häälteenamusega riikidele, kes olid vastu. Alates 12. juunist 2026 kehtib kogu liidus rände- ja varjupaigapakt kohustusliku solidaarsusega: inimesi võetakse vastu või makstakse. George Sorosi Avatud Ühiskonna Fondid nimetavad end maailma suurimaks erarahastajaks huvikaitsegruppidele; Brüsselis tegutseb Open Society European Policy Institute. 2016. aastal lekkinud dokumentides loetleti üle 200 “usaldusväärse liitlase” parlamendis ning räägiti sisegruppidest ja koolitustest populistlike parteide vastu.
Mõttekojad, vabaühendused, kohtuvaidlused ja rahastatud meedia loovad autori kirjelduses ühesuguse sõnumi. Aastatel 2021–2023 maksis EL vabaühendustele umbes 7,4 miljardit eurot; Euroopa Kontrollikoda pidas kasutust vähe läbipaistvaks. Komisjon olevat rahastanud vabaühendusi, et lobida parlamendiliikmeid rohelepingu kasuks. Pakutud parandused: tuua otsused inimestele lähemale, korraldada rahvahääletusi tsivilisatsiooni muutvatel teemadel, kohustuslik mõjuregister koos rahastusallikatega ning pöördukse sulgemine.