Austraalia Rahvusülikooli (ANU) teadlased rekonstrueerisid Eesti i-hääletamise süsteemi IVXV toimimise selle lähtekoodist ja kirjeldasid kümmet seni avaldamata haavatavust, mis puudutavad hääle kontrollitavust ja hääle salajasust. Enamik leitud rünnetest eeldab, et mõni süsteemi osa või valija seade on juba ründaja kontrolli all. Autorite sõnul pole neil alust arvata, et nõrkusi oleks valimistel ära kasutatud.
Mis uuring see on
Tingfeng Yu ja Thomas Haines avaldasid töö „Reverse Engineering IVXV: A Specification and Security Analysis of Estonia’s Internet Voting System“ 24. oktoobril 2026 krüptograafia eeltrükiarhiivis IACR Cryptology ePrint Archive (töö nr 2026/2576). Tegemist on eeltrükiga: see ei ole läbinud konverentsi ega ajakirja eelretsenseerimist. Thomas Haines on Eesti e-valimisi uurinud ka varem. 2023. aastal kirjeldas ta koos kolleegidega IVXV puudulikku auditeeritavust.
Autorite lähtekoht on, et IVXV-l puudub avalik täpne protokollikirjeldus ja ka selgelt sõnastatud turvaväited. Seepärast pani uurimisrühm süsteemi toimimise kirja „tagurpidi“: avalikust lähtekoodist, ametlikust dokumentatsioonist ja näidiskonfiguratsioonidest. Valmis 181-leheküljeline spetsifikatsioon, mis hõlmab valimiste ettevalmistust, hääletamist, häälte lugemist ja auditit. Lisaks koostati süsteemist TLA+ mudel. Analüüsiti IVXV versiooni 1.9.1, mida kasutati 2025. aasta oktoobri kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Valijarakenduse lähtekood ei ole avalik, mistõttu pidid autorid selle käitumist osaliselt järeldama.
Mida leiti
Teadlased kirjeldavad kümmet uut haavatavust. Kuus neist puudutavad individuaalset kontrollitavust ehk valija võimalust veenduda, et tema hääl jõudis kohale nii, nagu ta selle andis. Kaks puudutavad universaalset kontrollitavust ehk seda, kas audiitorid saavad tulemuse õigsust kontrollida. Kaks puudutavad hääle salajasust. Viie leiu kohta tegid autorid kontseptsioonitõenduse (proof-of-concept) testid, mis kasutavad süsteemi tegelikku koodi. Ülejäänud viis põhinevad ainult koodianalüüsi järeldustel. Kõik katsed tehti kohalikes koopiates, mitte töötavate valimissüsteemide vastu.
Individuaalne kontrollitavus. Rühma ühine joon on see, et valija näeb kontrollrakenduses oma häält õigena, kuid häält ei loeta lõpuks arvesse.
• Ründaja kontrolli all olev allkirjastamisvahend võib allkirjastada valija tahte asemel teise valiku ning selle hiljem valija nimel uuesti esitada.
• Pahatahtlik kogumisteenus võib vormistada hääle registreerimise ajatempli nii, et kontrollrakendus selle aktsepteerib, kuid töötlemisrakendus lükkab hääle häälte lugemisel tagasi. Sellele on PoC-test.
• Pahatahtlik registreerimisteenus (ajatempliteenus) võib korduvhääletamise korral muuta häälte ajalist järjekorda. See toimib ainult kindlates tingimustes ja lühikese ajaakna jooksul.
• Kolm rünnet eeldavad pahavaraga valijarakendust:
◦ Valija kontrollib hoopis teise inimese allkirjastatud häält. Kontrollrakendus näitab allkirjastaja nime, kuid ei nõua, et valija selle kinnitaks.
◦ Valijarakendus kodeerib krüpteeritud hääle nii, et kontrollrakendus loeb selle õigeks, kuid töötlemisrakendus lükkab selle hiljem tagasi. Sellele on PoC-test.
◦ Valijarakendus esitab uuesti mõne varasema allkirjastatud hääle, mis häälte lugemisel kõrvale jäetakse.
Autorid märgivad, et valijarakenduse ründed mõjutavad üldjuhul ainult selle seadme omaniku häält.
Universaalne kontrollitavus.
Pahatahtlik töötlemisrakendus võib hääli välja jätta nii, et auditirakendus seda ei märka, sest audit kontrollib häälte koguarvu ja räsisummasid, mitte iga tagasilükkamise põhjust. Pahatahtlik võtmerakendus võib märkida kehtiva hääle kehtetuks, kui auditis ei ole kehtetute häälte kontroll sisse lülitatud. Mõlemale leiule on PoC-test.
Hääle salajasus. Esimene leid puudutab ElGamali krüptosüsteemi parameetreid. Süsteemi komponendid ei kontrolli generaatori omadusi, nii et pahatahtlik valimiste korraldaja või võtmerakendus võiks seadistada parameetrid, millega krüpteerimine sisuliselt ei toimi. Sellele on PoC-test. Teine leid on passiivne: kui ühel valimisel on mitu küsimust, kasutatakse kõigi valikute krüpteerimiseks sama juhuarvu. Sellisel juhul saaks krüpteeritud häälte ligipääsuga isik valikud tuletada. Autorite andmetel on hooldajad kinnitanud, et see ei mõjutanud varasemaid valimisi, sest selliseid konfiguratsioone pole kasutatud.
Lisaks kirjeldab töö 14 täiendavat tähelepanekut, mida autorid peavad vigadeks või usalduspiiride probleemideks, mitte otseselt ärakasutatavateks rünneteks.
Kui tõsine see on.
Valija jaoks on oluline vahe. Suurem osa leitud nõrkustest ei võimalda suvalisel kõrvalisel isikul valimisi rünnata. Ründaja peab esmalt saama kontrolli mõne süsteemi serveripoolse komponendi, valija allkirjastamisvahendi või valijarakenduse üle. Ainsana ei eelda ükski osapool pahatahtlikkust juhuarvu korduvkasutuse probleem, mis aga eeldab mitme küsimusega valimist ja ligipääsu krüpteeritud häältele.
Autorid toovad ise välja oma töö piirangud. IVXV ei avalda turvamudelit ega turvaväiteid, seega hinnati süsteemi teadlaste endi tuletatud eelduste põhjal. Mõni nõrkusena kirjeldatud käitumine võib seega olla arendajate teadlik valik. Samuti ei saanud autorid olemasoleva info põhjal hinnata, kas nõrkusi saaks töötavas süsteemis tegelikult ära kasutada. Iga leiu kohta pakub töö välja konkreetsed parandused, näiteks valideerimisloogika ühtlustamise eri komponentides, kehtetute häälte kohustusliku kontrolli auditis ja iga küsimuse jaoks eraldi juhuarvu.
Avalikustamine ja ametlik reaktsioon
Töö järgi teavitati IVXV hooldajaid enamikust leidudest 22. mail 2026 ja hiljem leitutest 17. septembril 2026. Juhuarvu korduvkasutusest teatati juba 26. septembril 2025. Autorite teada ei olnud parandusi avaldamise ajaks paigaldatud. Nad mõistavad, et kõik leiud vaadatakse läbi ja olulisemad parandatakse enne 2027. aasta märtsi Riigikogu valimisi. Analüüsitud versiooni tulevastel valimistel enam ei kasutata. Uus versioon on töö andmetel plaanis avalikustada kaks nädalat enne süsteemi kasutuselevõttu.
Riigi valimisteenistuse ega Riigi Infosüsteemi Ameti avalikku kommentaari selle uuringu kohta artikli koostamise ajaks ei leitud. Varasemas, TalTechi teadlase Tarvo Treieri auditeerimisalase töö järel antud kommentaaris (27.01.2026) kinnitas valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, et süsteem on ehitatud nii, et „mitte üheski etapis ei ole võimalik e-hääli märkamatult lisada, kustutada ega muuta“. Valimisteenistus teatas siis ka, et laiendab Treieri töö põhjal 2027. aasta valimisteks auditirakendust.
Allikad
• Yu, T., Haines, T. Reverse Engineering IVXV: A Specification and Security Analysis of Estonia’s Internet Voting System. IACR Cryptology ePrint Archive 2026/2576: https://eprint.iacr.org/2026/2576
• Sutopo, A., Haines, T., Roenne, P. On the Auditability of the Estonian IVXV System (2023): https://doi.org/10.1007/978-3-031-48806-1_2
• Riigi valimisteenistus, „E-hääletamine on turvaline ning põhjalikult auditeeritud“ (27.01.2026): https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine-turvaline-ning-pohjalikult-auditeeritud
• ERR, „Valimisteenistus: tühistamisele läinud häältega polnud võimalik manipuleerida“: https://www.err.ee/1609923596/valimisteenistus-tuhistamisele-lainud-haaltega-polnud-voimalik-manipuleerida